Pole ammu siia kirjutanud, nüüd 1. septembri puhul võiks ehk siis kümnekordselt tasa teha.
Olen aeg-ajalt ajaviiteks kirjutanud “Eesti kirjanike leksikonist” välja kirjanike debüütraamatuid - et kui Alveri preemia sarnast asja oleks vanasti välja antud, milliste nimede hulgast oleks siis umbes valitud. See on muidugi tinglik arvestus, sest loomulikult pole kõik omal ajal kirjandusse tulnud nimed leksikoni jõudnud (nagu nt Jyri Andreller, kelle lisasin siia nimestikku omast peast), aga mingi üldise pildi ikka annab.
Arvestasin ainult ilukirjanduslikke teoseid, seega kui mõnel autoril on varem ilmunud nt publitsistika- või esseekogusid vms, siis neid ma arvesse ei võtnud. Kuid arvesse olen võtnud lastekirjanduse (nii on nt Ristikivi debüütraamatuna arvestatud “Lendavat maailma”). Mõnel puhul on ühe autori asju märgitud mitmel korral, sel juhul on seletus juures. Arvesse on võetud ka hilisdebüüdid ning ainsaks raamatuks jäänud elutöö kokkuvõtted. Mõnede sõjaeelsete debüütide järel on märgitud, et ilmunud Venemaal - see tähendab, et tegu on punastega, kes olid Nõukogude Liitu läinud ja elasid seal oma väikest kirjanduselu. Sõjajärgse kirjanduse puhul olen paguluses ilmunud debüüdid kodumaistest eraldi pannud. Nimestiku algusots on mõistagi lünklik ja tinglik, markeerides eesti kunstilukirjanduse algusaegade hõredust ja hämarust. Lõpuaastaks jätsin 1990, sest esiteks umbes sealtmaalt pole leksikoni autoritevalik enam päris adekvaatne, teiseks hakati just sel aastal Alveri preemiat välja andma; ja kolmandaks - see siin on ju ikkagi kirjanduslooline loetelu, millel väga värskesse aega pole vaja nina pista. Uuema aja debüütidest saab mõnevõrra pilti, kui jälgida nt Vikergallupeid, mida hakati tegema vist juba 1987. aastal.
1782 Friedrich Wilhelm von Willmann “Juttud ja Teggud”
1793 Peter Heinrich von Frey “Ued Waimolikkud Laulud”
1807 Reinhold Johann Winkler “Eesti-ma Ma-wäe söa-laulud”
1817 Otto Reinhold Holtz “Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks”
1837 Carl Wilhelm Freundlich “Siin on Magdeburgi-linna hirmsast ärrarikkumissest...”
1838 Johann Schwelle “Johann Bunjani ellokäük...”
1839 Peter August Friedrich von Mannteuffel “Aiawite peergo walgussel”, Johann Thomasson “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl” (Robinson Crusoe loo mugandus)
1840 Friedrich Reinhold Kreutzwald “Wina-katk”
1841 Suve Jaan “Wenne Südda ja Wenne Hing”
1845 Johann Voldemar Jannsen “Sioni-Laulo-Kannel”
1850 Berend Gildenmann “Kannatlikko Helena luggu”
1854 Johann Petenberg “Laul Eestima-meestele”, Friedrich Russow “Söalaul eestima tüttarlastele”
1862 Gustav Ellerberg “Wanna Jutto mees”, Martin Körber “Sörwema löoke”, Juhan Weitzenberg “Tönnis Laks ehk Eestlase Isamaa”
1863 Friedrich Kuhlbars “Wastse laulo ja kannel”
1864 Friedrich Brandt “Eestimaa Öpik”, Mats Kirsel “Essimenne Noor juttomees”, Hans Tiismann “Bethlehem”
1866 Koidula “Waino-Lilled” (ilmus anonüümsena), Georg Julius Schultz-Bertram “Peegli pildid”
1870 C. R. Linnutaja (C. R. Jakobson) “Lauliku C. R. Linnutaja laulud”
1871 Jakob Pärn “Muistena juttud noore rahwale”
1872 Ado Reinvald “Willandi Laulik”, Victor Julius Stein “Kiwi-linad ehk Wangi tornist taewa”
1873 Jaak Järv “Lillekimbukene”, Juhan Kunder “Õie-kuu ja külm elu maanteel”, Jaan Otstavel “Pernu laulik”
1874 Mihkel Veske “Laulud Wiisidega”
1875 Johann Lill “Rohtaedas lahke wanakeste seas”, Carl Martin Redlich “Lille põõsas ehk elu ja armastus”
1876 Matthias Johann Eisen “Lehekuu õied”
1877 Ado Piirikivi (Grenzstein) “Esimesed luuletused”, Jakob Kõrv “Asujad Kaanada metsas”, Lilli Suburg “Liina”, Paul Põhjand (Undritz) “Kangekaelus kautab”
1878 Eduard Bornhöhe “Rööwel ja mõisnik”
1879 Mats Tõnisson “Waimulikud Maasikad”
1881 Karl August Hermann “Salmikud”, Peeter Jakobson “Õilme nupukesed”
1883 Andres Rennit “Sakala Ööbik”, Jakob Martin Sommer “Ära müüdud Pulma kuub”
1884 Jaan Leppik “Salmikud”
1885 Andres Saal “Põgenenud kloostri kaswandik”, Eduard Vilde “Norra rannas”
1886 Jakob Liiv “Viru kannel”, Georg Eduard Luiga “Muruneid”
1887 Kaarel Krimm “Saatuste ja wale wangis”, Sergei Parmi “Ranna Rein ehk Kadeduse ohwrid”
1888 Elise Aun “Kibuwitsa õied”, Anna Haava “Luuletused”, Christian Kannike “Möldri saladus”, Jüri Orgusaar “Inimese hind ja väimehe väärtus”
1889 Peeter Grünfeldt “Õilmestik”, Harry Jannsen “Keisri ja isamaa laulud”
1890 Karl Eduard Sööt “Aasa õied”
1891 Johannes Eglon “Wiinakoda ja waenuoda”
1892 August Kitzberg “Maimu” (päris esimene raamat oli 1878 “Kodukurukesest“, aga leksikon ütleb, et see oli kodulooraamat), Jakob Tamm “Ärganud hääled”
1893 Juhan Liiv “Kümme juttu”
1894 Helmi (J. W. Ederberg) “Rohu lillekesed”, Martin Lipp “Kodu kannel”, Johannes Normann “Karja-Miku kosja lugu”, Hermann Julius Schmalz “Ööpik Võhandu kaldalt ehk Üürikese aja laululind”, A. F. Kaljuvald “Pidu-Laul 75-aastase Eestlaste orja ikkest wabastamise mälestuse pühaks”
1895 Otto Grossschmidt “Weikene Lille Kimbukene”, Liisa Reinvald “Koidu kannid”, Adam Peterson “Laulud”, Laura Suburg “Kasuema päewaraamat”, Ernst Särgava “Ei iialgi!”, August Weizenberg “Maie ja Mihkel ehk klaas weini”
1898 Andres Alver “Wõhumõõgad”, Bruno Berg “Lilleoru Elsa”
1899 Jakob Mändmets “Lepituse ingel”
1900 Ansomardi “Murueide tütar”, Rudolf Hansson “Tõde ja luule”, Adolf Rühka “Tannior”, Anton Suurkask “Elumerel”
1901 Jaan Bergmann “Laulud”
1903 Voldemar Rosenstrauch “Arm ja valu”, A. H. Tammsaare “Vanad ja noored”, Eduard Ludvig Wöhrmann “Nõmme lillekesed”
1905 Karl Ferdinand Karlson “Vale”, Christian Rutoff “Vastu vett”, Gustav Suits “Elu tuli”, Jaan Vahtra “Setu nali”
1906 Marie Heiberg “Mure-lapse laulud”, Otto Münther “Sulejoonistused”, Friedebert Tuglas “Hingemaa”
1907 Jaan Lattik “Meie noored”
1908 Mait Metsanurk “Isamaa õilmed”, Villem Grünthal “Laulud”
1909 Heino Anto “Kooliõed”, Villem Buk “Kolm suurt muret”, Ernst Enno “Uued luuletused”, Juhan Lilienbach “Ommikulaulud”, Jaan Lintrop “Igapäevane elu”, August Tõnurist “Kriipsud”
1910 Elisabeth Aspe “Ennosaare Ain”, Alide Ertel “Rooste”, August Gailit “Kui päike läheb looja”, Mats Mõtslane “Kraavitajad”, Vassili Proletarlane “Sõnajalad”, Hans Pöögelmann “Jämedad jooned”, Oskar Truu “Jutud”
1911 Kustas Kotsar “Elutungi avaldused”, Mihkel Oorgu “Eluradadelt”, Karl Rumor “Sääsed tormis”
1912 Oskar Luts “Kevade”, Marta Sillaots “Algajad”, Hella Wuolijoki “Talulapsed”
1913 Jaan Kärner “Tähtede varjud”, Bernhard Linde “Heitlikud ilmad”, Richard Roht “Igaveses labürindis”, Kusta Toom “Otsijad”
1914 Sophia Vardi “Esimesed tuuled”, Rudolf Reiman “Lambi valgel”
1916 Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) “Räästaalused”, Richard Kullerkupp “Veider kehadevahetus”, Jaan Lõo “Nägemised”
1917 Artur Adson “Henge palango”, Johannes Semper “Pierrot”, Marie Under “Sonetid”, Henrik Visnapuu “Amores”
1918 August Alle “Üksinduse saartele”, Johannes Barbarus “Fata-Morgana”, Alfred Teppan “Karjauurimisel”
1919 Hendrik Adamson “Mulgimaa”, Erni Hiir ja Albert Kivikas “Ohverdet konn” (ühisdebüüt), Erni Hiir “Täielik teoste kogu” I-II, Albert Kivikas “Sookaelad”, Mart Lekstein “Kurbus”, Milli Mallikas (Hugo Raudsepp) “Sidemed ja sõlmed”, Aleksander Tassa “Nõiasõrmus”
1920 Karl Treufeldt “Isa ja poeg” (ilmus Venemaal)
1921 Georg Tõnisson (Gori) “Kriimustused”, Jaan Metua “Kerenski ajal”, Julius Oro (Oengo) “Öö-päev”, Redik Soar “Esimesilt päevilt”
1922 Tõnis Braks “Koidu eel”, Karl Roolain “Öised varjud”, August Tammann “Kriis”
1923 Mihkel Aitsam “Koerakasvatuse eriteadlane”, Eduard Nukk “Rännakul”, Alma Ostra “Aino”, Ralf Rond “27”
1924 Valmar Adams “Suudlus lumme”, Erni Hiir “Arlekinaad” (tegelik debüüt üksikautorina, sest 1919. aasta “Täielik teoste kogu“ koosnes ainult kaantest), Juhan Jaik “Rõuge kiriku kell”, Alfred Georg Saroughe (Yri Naelapea) “Metsade laps”, Mart Raud “Kangastused”, Egon Närep (Peet Vallak) “Luupainajad”
1925 Aleksander Antson “Lapsed”, August Lukin “Võitluse helinad” (ilmus Venemaal), Jüri Parinbak (Parijõgi) “Juku ja Hilda jõulujuhtumused metsas”, Metslaps (Liis Raud) “Iti”;
1926 Jyri Andreller “Naerev kurbus”, Karl Ehrmann “Linnutee”, August Mälk “Kesaliblik”, Jaan Pert “Õites aed”, Arno Raag “Unustuste saar”, Aleksander Sipelgas “Andesta” (debüüt eesti keeles, varem kirjutas muis keelis)
1927 Betti Alver “Tuulearmuke”, Ormi Arp (Nigol Andresen) “Gloobus”, August Jakobson “Vaeste-Patuste alev”, Mihkel Jürna “Tavalised”, Erni Krusten “Kanarbik”, Peeter Meisel “Sillal” (ilmus Venemaal), Reed Morn “Andekas parasiit”, Eduard Oja “Veski Liisi”, Ain Rannaleet “Veli” (ilmus Venemaal), Artur Roose “Võhrupesa”, Rudolf Sirge “Võõras võim”, Jaan Vorms “Punased leegid”
1928 Leo Anvelt “Viirastusi valges öös”, Evald Mänd “Inimese laulud”, Pedro Krusten “Südamerahu”, Alfred Kurlents “Loterii meetod”, Helmi Mäelo “Isata”, Virve Rännang “Luuletused”, Johannes Selg “Aegade vaim”, Johannes Schütz (Juhan Sütiste) “Rahutus”, Agnes Taar “Klu-klu”, Ella Treffner “Kaugelt tulnud jõulumees. Esimene vale”
1929 Richard Janno “Metsmees”, Pear Luide “Elagem Eestile”, August Kirsimägi “Puhastustuli”, Juhan Madarik (Johannes Lauristin) “Riigikukutajad” (ilmus Venemaal, autor ise Eestis vangis), Jetta Andevei “Sohvapadi”, Edgar Valter Saks “Kodutu”, Valve Saretok “Aga Gret...!”, Ferdinand Brauer “Õnne põrgu ehk kannatuste paradiis”
1930 Karl August Hindrey “Ararauna”, Eduard Männik “Hall maja”, Helene Ranna “Keha ja vaim”
1931 Hugo Angervaks “Kuues lint” (ilmus Venemaal), Valter Juhkum “Musta Jaani karjapoiss” (ilmus Venemaal), Jaan Kägu “Mo elu lugu algusest piale kuni siia maani”, Peno Alnovo “Oktoobrilaulud” (ilmus Venemaal), Johannes Ruven “Võitlus”, Aleksander Saarna “Südameraasukeste agoonia”, Arnold Terijõe “Eesti vennad” (ilmus Venemaal), Meinhard Aleksa “Tulease”, Liide Grigor “Vanadekodu”
1932 Elmo Ellor “Tuulispea”, Robert Grauberg “Rahuunelm”, Leida Kibuvits “Soomustüdruk”
1933 Aret Aulis “Imelik mees Peterson”, Arnold Sepp “Punane auto”, Karl Tein “Töötatööline nr. 287” (ilmus Venemaal), Arnold Tulik “Uduallik”, Evald Voitk “Kevadtuuli”
1934 Aadu Hint “Pidalitõbi”, Eduard Kook “Päikesesse!”, Marta Kuus “Põhjakaare all”, Heiti Talvik “Palavik”, Eduard Visnapuu “Südame veski”
1936 Elar Kuus “Muinasjutt pöialpoisist, kotkast ja sitikast”, Friedrich Kõlli “Humoreske ja lühijutte”, Immanuel Pau “Lahutus enne abielu”, August Sang “Üks noormees otsib õnne”, Juhan Sinimäe “Isamaa”, Peeter Speek “Attaboy!”, Irma Truupõld “Rohelise Päikese Maa”, Valev Uibopuu “Väravate all”, Agnes Vesilo “Juss ja Maarja”, Elmar Õun “Kolm oravat”
1937 Harri Haamer “Vanaema inglilaul”, Johannes Hiiemets “Taeva Jaan”, Kaster Kaselo “Valges lossis”, Aleksis Rannit “Akna raamistuses” (ilmus Vilniuses), Evald Tammlaan “Valge lagendik”
1938 Juhan Kallak “Soovisõrmus”, Kersti Merilaas “Maantee tuuled”, Johannes Madar (Asta Willmann) “Ema jutustus”, Elmar Vrager “Valged rannad”, Mardikas (Voldemar Õun) “Tint”
1939 Reet Uielu (Aira Kaal) “Mamma ja mina”, Salme Kõiv “Reet Tammiku”, Märt Laarman “Kylmad rubaiid”, Emma Liiv “Painaja”, Minni Nurme “Kentaurid”, Magda Pihla “Ma olen muinasjutt”, Helga Pärli-Sillaots “Improvisatsioon mängutoosis”, Arp Rullingo “Veider armastuslugu”
1940 Gert Helbemäe “Lumikellukeste sünd”
1941 Aino Tigane “Külaline metsast”
1942 Heljo Jaik “Väikesed laulud. Kleine Lieder”, Evald Paikre “Raudteevahi poeg”, Pilvi Toomendi (Üllaste) “Leheritsikas otsib tööd”
1943 Paul Keerdo “Tasuja” (ilmus Moskvas)
1944 Alide Dahlberg “Arutalu lapsed”, Herta Laipaik “Teenijatüdruk Kärt” (raamat trükiti, kuid ei jõudnud lugejateni)
1945 Ralf Parve “Sõduri südamest”, Debora Vaarandi “Põleva laotuse all”
1946 Lall Kahas “Aknad valla”, Juhan Schmuul “Karm noorus”. Paguluses: Salme Ekbaum “Valge maja”, Raimond Kolk “Ütsik täht”, Ilmar Laaban “Ankruketi lõpp on laulu algus”, Kalju Lepik “Nägu koduaknas”, Aksel Valgma “Suure-Jaani seiklused”
1947 Reinhold Kamsen “Küll on kena kelguga” (sic!), Osvald Tooming “Kaevandus elab”. Paguluses: Sulev Tailo “Tormist kantud”
1948 Felix Kotta “Ründ”, Dagmar Normet “Maalesõit”. Paguluses: Ilmar Talve “Ainult inimene”, Arved Viirlaid “Hulkuri evangeelium”
1949 Hans Leberecht “Valgus Koordis” (tingimisi, sest originaal ilmus paar aastat varem vene keeles), Ardi Liives “Sõber Erk”, Jüri Piik “Pääsusaba lahel”, Eduard Pärna “Kaluripojad”, Madis Raju “Umbsoo veeühistu”, Veera Saar “Sõit mustikametsa”, Karl Sinijärv “Teekond õnnelikule maale”, Muia Veetamm “Silma ja südamega”. Paguluses: Ilmar Jaks “Saaremaalt Leningradi”, Arvo Mägi “Hõbedane noorus”
1950 Manivald Kesamaa “Kuuma südamega”, Kaarel Korsen “Võrsuv vili”, Aksel Tamm “Kevadäikese eel”. Paguluses: Harri Asi “Sõdalane värsivibuga”, Heino Jõe “Ränikivi”, Agu Kask “Võõra risti all”, Peeter Lindsaar “Vana hobune”, Alma Teder “Ilusad päevad”
1951 Egon Rannet “Ameerika elulaad”, Ilmar Sikemäe “Teekond jätkub”, Valmen Vaida “Novgorodi lähistel”. Paguluses: Ivar Grünthal “Uni lahtiste silmadega”, Ivar Paulson “Päikesele vastu”, Helmi Rajamaa “Varjutatud südamed”, Märt Raud “Punane hunt”, Aino Thoen “Võlaraamat”, Viktor Veskimäe “Kolmas võimalus”
1952 Vladimir Beekman “Laul noorusest”. Paguluses: Keete Ainver “Rongatare”, Arnold Mändla “Koduteel”
1953 Holger Pukk “Kaks punast kaelarätti”. Paguluses: Karl Einer “Ainult üks valge liblikas”, Ada Otema “Kuningas Heasüda”, Herbert Salu “Õnneraha”
1954 Uno Laht “Piimahambad”, Ellen Niit “Kuidas leiti nääripuu”, Mai Talvest “Sookollid”, Robert Vaidlo “Kadunud havi”. Paguluses: Johannes Kaup “Linnuseehitajad”, Einar Sanden “Tuul üle Andaluusia”, Arno Vihalemm “Kaja kivi südames”
1955 Villem Gross “Ankeet”, Silvia Truu “Mõistata”. Paguluses: Ella Ilbak “Tuvi Malm”, Hannes Oja “Koputused eneses”, Jüri Remmelgas “Tuline värav”, Aleksander Siivas “Kapteni suur võitlus”, Maret Suits “Oled kes oled”
1956 Juta Kaidla “Laanerahva talvepidu”, Voldemar Raidaru “Poisid tänavalt”, Aristarch Sinkel “Musta risti ikke all”. Paguluses: Juuli Kotkas “Põhjanael”, Veli Kudres “Koidust keskpäevani”, Raissa Kõvamees “Kahe väina vahel”, Salme Raatma “Minu karu”, Ellinor Rängel “Kullimaja Marta”
1957 Paul Haavaoks “Peipsi rannalt”, Lehte Hainsalu “Sõnajala õis”, Kalju Kangur “Mööda jalgteid”, Paul Kuusberg “Müürid”, Heljo Mänd “Oakene”, Adolf Rammo “Lapsepõlv”, Eno Raud “Nii või naa”, Rein Vellend “Rahutu kevad”, Valeeria Villandi “Päikese ring”, Heino Väli “Kui vanaema tukastab”. Paguluses: Arvi Kork “Neli musketäri”
1958 Jaan Kross “Söerikastaja”, Herta Laipaik “Hõbetähega taigas” (vt ka 1944), Lea Nurkse “Kubujuss”, Lilli Promet “Ainult puhtast armastusest”, Ants Saar “Inimene otsis õnne”, Harald Suislepp “Tedretähed”. Paguluses: Ilmar Jaks “Aruanne” (esimene puhtilukirjanduslik raamat, vt ka 1949), Jyri Kork “Lauljad klaasmere ääres”, August Pihlak “Lõputa ring”
1959 Einar Maasik “Koduküla teel”, Silvia Rannamaa “Kadri”, Marie Rebane “Kui siilil nohu oli”. Paguluses: Ellen Liiv “Ürgmets ja koolibri”, Ao Vaks “Valge Kajak”
1960 Tõnis Lehtmets “Esimesed värsid”, Leo Metsar “Unistused ei sure”, Vassili Riis “Vabaduse leek”, Rein Sepp “Viimne üksiklane”, Herman Sergo “Meri kutsub”, Luise Vaher “Emajõu jutustus”. Paguluses: Emo Mei “Ingli saatus”, Tiina Tuvikene “Aegadesse raiutud näod”
1961 Erika Esop “Päikesepüüdjad”, Helvi Jürisson “Mägedes sünnivad pilved”, Paul Kilgas “Ööbik laulis hommikul”, Aino Pervik “Kersti sõber Miina”, Milvi Seping “Heliseval sillal”, Endel Tennov “August Mõigu oma hobu”, Velli Verev “Kiviaed”. Paguluses: Ilme Ivand “Siilikuru”, Mall Künnapuu “Südamel on oma mõtted”, Anna Paas “Väikesed jäljed suurel teel”, Karin Saarsen “Sisalik kivil”
1962 Väino Ilus “Kand maas”, Ain Kaalep “Samarkandi vihik”, Raimond Kaugver “Keskpäevavalgus”, Oskar Kruus “Ma tulen Otepäält”, Jaan Rannap “Neid oli 86”, Paul-Eerik Rummo “Ankruhiivaja”, Linda Ruud “Mu südames on pühapäev”, Arvi Siig “Trompetisoolo”, Mats Traat “Kandilised laulud”, Enn Vetemaa “Häälemurre”
1963 Eduard Järs “Külm oli tuul...”, Leo Kerge “Palun, võtke edasi”, Uno Leies “Harjavars on pikem mehest”, Helgi Muller “Tähesärk”, Rudolf Rimmel “Hommik”, Juhan saar “Värviline mõte”, Aleksander Suuman “Oh seda inimest”, Venda Sõelsepp “Igal pool on vaba sõit”, Mati Unt “Hüvasti, kollane kass”, Arvo Valton “Veider soov”
1964 Aimee Beekman “Väikesed inimesed” (päris esimene raamat oli eelmisel aastal ilmunud reisikiri “Plastmassist südamega madonna“), Teet Kallas “Nii palju päikest”, Harri Lehiste “Lõbustusmaks”, Iko Maran “Lauri ja Kaie kummaline matk” (debüüt üksikautorina, varem kirjutas Lall Kahase nime all koos Bernhard Lüllega), Juhan Peegel “Saaremaa motiive”, Aino Toomaspoeg “Võtmehoidjad”. Paguluses: Ivar Ivask “Tähtede tähendus”, Elmar Pettai “Jaanilill”, Aarand Roos “Lehmatapja”, Elin Toona “Puuingel”
1965 Evald-Abram Jalak “Eesav Edvard Puuslik ja teised”, Jaan Kaplinski “Jäljed allikal”, Heino Kiik “Metsiku taltsutamine”, Viivi Luik “Pilvede püha”, Raimo Männis “Sünnipäevakink”, Mart Kalda (Heino Puhvel) “Mõnikord lauldakse sadamas”, Hando Runnel “Maa lapsed”, Ly Seppel “Igal hommikul avan peo”, Jüri Tuulik “Tund enne väljasõitu”, Ülo Tuulik “Aafrika kuum meri” (reisikiri). Paguluses: Oskar Lõvi “Kolm naist”, Helga Nõu “Kass sööb rohtu”
1966 Artur Alliksaar “Nimetu saar”, August Annist “Lauluema Mari”, Boris Kabur “Kosmose rannavetes”, Ingvar Luhaäär “Toominga atmosfäär”, Voldemar Miller “Kiki”, Helju Rammo “Salgajuht Mare”, Olivia Saar “Tere, tere, tedretähed”, Leelo Tungal “Kummaliselt kiivitajad kurtsid”, Silvi Väljal “Jussikese seitse sõpra”. Paguluses: Tiit Lehtmets “Kajakad kõrbes”
1967 Harri Jõgisalu “Käopoja tänu”, Kalju Kass “Pügatud pegemot”, Vallo Raun “Tuisus”, Loit Tiitsaar “Teekäija”. Paguluses: Eduard Krants “Tungalterad”, Leonid Trett “Torm Kadriorus”
1968 Nikolai Baturin “Maa-alused järved”, Andres Ehin “Hunditamm”, Riho Lahi “Kihva Värdi kiusujutud”, Eha Lättemäe “Oma sammude varjust”. Paguluses: Urve Karuks “Savi”, Leho Lumiste “Vargamäe Anton”, Enn Nõu “Pidulik marss”, Liidia Tuulse “Liiv ja lumi”
1969 Enn Kreem “Omapärane talv”, Ira Lember “Jannu”, Hans Luik “Kosmodroomidest kaugel”, Albert Uustulnd “Meri põleb”
1970 Vaino Vahing “Lugu”. Paguluses: Ilona Laaman “Mis need sipelgad ka ära ei ole”
1971 Liiv/Isotamm/Sang/Üdi “Närvitrükk”, Toomas Liiv “Kurbus vikerkaarest”, Jüri Üdi “Detsember”. Paguluses: Aime Maripuu “Majas rappuvad seinad”
1972 Päärn Hint “Võilill”, Johnny B Isotamm “Tekstiraamat”, Jaan Paavle “Vabaarmastus”, Kalju saaber “Romeo, Julia ja õhuhäire”, Rein Saluri “Mälu”, Ülo Tuulik “Vihm Gibraltaris” (esimene puhtilukirjanduslik raamat). Paguluses: Paul Laan “Mõttelend”
1973 Priit Aimla “Naliaad”, Ave Alavainu “Väga väike värsiraamat”, Henn-Kaarel Hellat “Fuugad paradoksidele”, Viiu Härm “Pealkirjata”, Jaan Kello “Pühapäevareisija”, Jaan Kruusvall “Armastuse esimene pool”, Maimu Linnamägi “Sügise sünnipäev”, Ott Raun “Hobusel on täna sünnipäev”, Mari Saat “Katastroof”, Jaak Sarapuu “Austusavaldus”, Eino Sepp “Vesiratas”
1974 Lembit Kivisaar (Aigar Vahemetsa) “Paradiisi Illu”, Andres Vanapa “Pihlakaviin”, Toomas Vint “Kahel pool hekiga palistatud teed”. Paguluses: Heino Susi “Üle lahe”
1975 Jaak Jõerüüt “Kaitsekiht”, Vesipapp “Aastaringist”, Erik Püvi “Vilistav eesel”, Tiia Toomet ja Jaan Kaplinski “Kuhu need värvid jäävad”, Toivo Tootsen “Jõhvi Joosepi jutupaun”. Paguluses: Katrin Jakobi “Suvekodumaa”
1976 Aivo Lõhmus “Aastarangid”, Riho Mesilane “Veterinaari esimene nädal”, Ants Paikre “Kirjeldamatu, asendamatu”, Priit Pärn “Kilplased”, Olev Remsujev “Homne karikakar”, Rein Sander “Piltkiri”. Paguluses: Ilmar Mikiver “Kirves ja tuiksoon”, Gunnar Neeme “Kollane vihm”
1977 Peeter Ilus “Lõbu ja himu”, Ustav Mikelsaar “Ohver”, Aino Müür “Linnuvere lugu”, Asta Põldmäe “Me”, Ine Viiding “Kümme käsku kaaskodanikele”
1978 Doris Kareva “Päevapildid”, Heldur Karmo “Unustuse jõel”, Vello Lattik “Pastoraal mummulisest kleidist”, Katre Ligi “Kõigest ei kõnni ära”, Hubert Matve “Karedad lood”, Ene Mihkelson “Selle talve laused”, Heili Müüripeal “Selma brigaad”, Endel Nirk “Mosaiikvõlv”, Katrin Väli “Eluase”
1979 Leili Andre “Hõbedakirjaga kruus”, Silver Anniko “Rusikad”, Aarne Biin “Tema Kuninglik Kõrgus”, Peeter Elbing “Asetäitja”, Mart Helme “Kolm korvi”, Villu Kangur “Tuut-tuut-tuut-tullakse”, Asta Kass “Kloun Korgitsa kodune elu”, Reet Kudu “Pannkoogipäev”, Siim Kärner “Unekaste”, Kaie Talviste “Klaasist silm ja teine ehtne”, Tiia Toomet “Värviline kosmoselugu” (debüütraamat üksikautorina), Mari Vallisoo “Kallid koerad”, Ike Volkov “Sügis äärelinna teatris”. Paguluses: Aili Helm “Kuradil ei ole varju” (Hilja Rüütli ja Helmut Tarandi ühispseudonüüm, kirjutatud Eestis ja salaja Rootsi toimetatud)
1980 Ott Arder “Bumerang”, Kalju Enniko “Roheline süda”, Rihhard Iher “Kassimärss”, Peep Ilmet “Tuulekanne”, Helle Laas “Unistame ümber”, Ann Must “Tuba”, Mihkel Mutt “Fabiani õpilane”, Alvi Schmuul “Õueringid”, Endla Tegova “Tunglejad”, Heino Tominga “Rein Raudnaski pihtimused”; paguluses: Helgi Öpik “Trooja väljadel”
1981 Eiv Eloon “Kaksikliik”, Aime Hansen “Koduaja tuul”, Madde Kalda “Seitse tähte taeva Sõelas”, Hille Karm “Semestri 99. päev”, Helgi Kauber “Viherpuu”, Mario Kivistik “Läbilõige”, Lembit Kurvits “Väike-Kamari õhtud”, Andres Langemets “Omadus”, Ülo Mattheus “X maantee”, Rein Põder “Kingitus”, Rein Raud “Paljajalu”, Ingel Tael “Merest tõusnud”, Jüri Talvet “Äratused”, Peeter Urm “Viimane raund”, Julius Ürt “Haljendav ruumala”
1982 Krista Kajar “Omaenese ukseni”, Toomas Kall “Ajaloo tajumine”, Vladislav Koržets “Üks tüdruk, nimi Merike”, Hans Laansalu “Tuuline saar”, Vaike Pilvistu “Hingeaken”, Astrid Reinla “Lihtminevik”, Maie Remmel “Laulud laugudetagused”, Kulno Süvalep “Näitemängud”, Oskar Tanner “Sõnakuulmatud”, Bernhard Viiding “Herman Kuning” (trükk hävitati). Paguluses: Ilmar Külvet “Näitemänguraamat”
1983 Juhan Habicht “Veerevad kivid rataste alt”, Sulev Kübarsepp “Maa peal”, Madli Morell “Tõsimäng”, Aili Paju “Merkuuri tütar”, Eeva Park “Mõrkjas tuul”, Toomas Raudam “Anti jutud”, Joel Sang “Abisõnad”, Kalle Suuroja “Viimane marsruut”, Viire Villandi “Kohustuslikud etüüdid”. Paguluses: Leonora Peets “Maroko taeva all”
1984 Vaino Vahing ja Madis Kõiv “Faehlmann” (Kõivu debüütraamat ainuautorina on “Rännuaastad“ 1994), Märt Luige “Tulesammal”, Taimi Proos “Elukiigel”, Ilmar Trull “Millest mõtled, seljaaju?”
1985 Annes Ihoma “Ääremeri”, Henno Käo “Suure Kivi lood”, Aado Lintrop “Asuja”, Nasta Pino “Igal õhtul Solenzaras”, Janno Põldma “Džuudopoisid”, Egon ja Vaike Rannet “Kivid ja leib” II, Anu Raud “Jutte, muist muinas-, muist muid”, Agu Sisask “Mägi ja lehvik”, Mihkel Tiks “Korvpalliromaan”, Valter Udam “Vastutus”, Tõnu Õnnepalu “Jõeäärne maja”
1986 Priidu Beier “Vastus”, Madis Kadaga (Vello Pohla) “Hetked”, Arno Kasemaa “Rannamännid”, Kalev Kesküla “Läbi linnaöö”, Harri Kingo “Lennujälg”, Aita Kivi “Usaldades”, Max Harnoon (Hasso Krull) “Mustvalge”, Tiit Kändler “Uksed akendeks”, Meri-Liis Laherand “Hannese sünnipäev”, Urmas Mikk “Eraelust akadeemilise eluni”, Kalle Muuli “Sajus”, Helju Rebane “Väike kohvik”, Ilmar Särg “Lambri laulud”, Jaanus Tamm “Täna”, Ants Viljus “Pasjanss”. Paguluses: Albert Ruutsoo “Astangud” (autor elas Eestis)
1987 Maimu Berg “Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal”, Indrek Hirv “Uneraev”, Kauksi Ülle “Kesk umma mäke”, Aleksander Lipp “Karjapoiss”, Mare Müürsepp “Lehmaga mere ääres”, Katrin Reemet “Hingedeaeg”, Rein Tootmaa “Klaverimängupüha”, Jüri Ööbik “Armastusromaan”. Paguluses: Arvi Moor “Koer ja nukk”,
1988 Tiit Merenäkk “Sõna kuuldavus”, Henn Mikelsaar “Armas aeg”, Eve Peterson “Copia”, Avo Üprus “Aja raamat”. Paguluses: Virve Soovik-Uuetoa “Luuletusi”
1989 Sven Kivisildnik “Märg Viktor”, Mati Kuntro “Päevad ja unistused”, Luule Luuse “Tuulevahuses ilmas”, Merca “Merca by Air Mail” (ilmus Kanadas), Ringo Ringvee “Linnud mustmühisevast majast”, Karl Martin Sinijärv “Kolmring”, Tõnu Trubetsky “Pogo”, Märt Väljataga “Teine keel”
1990 Ülo Alo “Kuupaistekaasikud“, Ats (Aidi Vallik) “Ärge pange tähele”, Elle Eha “Lavastatud laul“, Ruth Jyrjo “Mänguraamat“, Jüri Leesment “Vihm ei võõrasta”, Jaan Malin “Mitu ühte”, Enda Naaber “Minekus on valu”, Liisi Ojamaa “Lõputu juuli”, Virve Osila “Mälestuste tuul”, Juhan Paju “Haapsalu detektiiv”, Aarne Puu “Ring on nii pikk” (esimene raamat eesti keeles, oli varem oma poolakeelse raamatuga saanud Poolas debüüdipreemia), Valeria Ränik “Orb” (Alveri preemia), Peeter Sauter “Indigo”, Triin Soomets “Sinine linn”, Rannar Susi “Neli lugu”, Malle Talvet “Lakkamatult, nähtamatult”, Katrin Tammik “Ussihari”, Tarmo Teder “Tumedad jutud”, Jaan Undusk “Kuum” (Alveri preemia), Tarmo Urb “Langev täht”, Hannes Varblane “Mäel, mis mureneb” (Alveri preemia 1991), Elo Vee (Viiding) “Telg”
2 kommentaari:
Debüütidel ikka vapustavad pealkirjad, hammas läheb verele.
Võimas. Kamseni debüüdiaastat poleks ikka suutnud välja mõelda.
Postita kommentaar