14 juuli, 2012

Virkko Lepassalu – Balmagesi lapsed (2012)

Autor esitab ülevaate nõukogude aja ärikatest ja hangeldajatest, kes KGB (ja partei) mahitusel viisid Nõukogude Liidu lagunemiseni. Raamat jaguneb kolmeks osaks, esmalt ülevaade Stalinijärgsest ärikate süsteemist ja selle seosest julgeolekuga (“jaga ja valitse”, vahel mõned vangi ja kasumi jagamine jms) ning kuidas varasid ja kunsti välismaale sahkerdati – sest dollarid hakkasid riigivõimu õõnestama juba kuuekümnendatel. Teine osa on siis Eestis mõnda aega tegelenud Balmagesist, kes 1980ndateks sai Rootsi elama ning asus seal vahendama fiktiivabielusid hämaratele meestele-naistele ning osales kunsti- ja relvaäris jms (autor leiab, et Balmages valmistus üleüldse üheksakümnendate algul Eestisse naastes siinset vabariiki Venemaa julgeolekusidemete abil üle võtma, ent seda takistas vaid enneaegne lahkumine siitilmast). Kolmas osa on siis kohalike viru ärikate tegutsemine kaheksakümnendatest tänapäevani, mõned neist on suisa elus ja aktiivsedki. Kõmu kui palju.

Et autori järgi on tegemist “vulgaarmaterialistliku ajalookäsitlusega”, siis tõepoolest, pole just sügavuti minev tekst ja ajalooallikana nagu ei kasutaks, pigem mälestustekogu oma lühikeste ja kergeltseeditavate 3-4 leheküljeliste peatükkidega, käepärane paari tunniga läbi lugeda. Mõnes seltskonnas paras jutuaine.

Kommentaare ei ole: