21 aprill, 2013

Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski – Põgenemiskatse (Põgenemiskatse, 1965)

Esmapilgul üsna vanamoeline noortekirjanduse laadis ulmeline seiklusjutt, mis samas on tõsiseltvõetavama, mõtlemapanevama alatooniga – umbes nagu kosmoselaev tulevikust maanduks Siberi sunnitöölaagrite süsteemi ja püüaks sealset olukorda parandada (omaette küsimus, et mis paganama ajarände see Saul teostas). Tekst jagunekski kui pooleks – ühelt poolt naiivsed tegelased ja setting (tundmatu planeet paari sõidutunni kaugusel kommunistlikust maailmast jne), teiselt poolt üpris sünged probleemid – mis on ühiskonnale omane, kas ajalukku tohib sekkuda, kuidas ja kas tuleb kommunismi levitada ja võõrast ühiskonda vastavalt üles kasvatada-suunata (lk 86-89, umbes nagu praegused demokraatialevikusõjad). Lippu tuleb hoida kõrgel, arenenud ühiskonnale on võitlus oodatud väljakutse; samas on kuskil pinna all tumedamad allhoovused – milleks sellised unistused, õhulossid, potjomkinlus.

Kommentaare ei ole: