McHugh jutt on Sterlingu laadis ning
käsitleb Ameerika lähitulevikku – nullindatel alanud
majanduskriis on täiega edasi arenenud ja Ameerika alad vaevlevad
ressurssipuuduses. New Mexicos (mis nüüdseks iseseisvunud?) elav
üksik keskealine naine püüab selles ilmatumas nägurluses elus
püsida, tehes tellimustöödena inimsarnaseid nukke (vee- ja
energiapuudusest hoolimata net tegutseb edasi). Läbi New Mexico
rändavad majanduspõgenikud põhja poole, ning üks neist põgenikest
röövib naise äraolekul ta kodu. Materiaalsetest kaotustest
hoolimata ei anna vapper naine alla ja hakkab lisateenistusena tegema
dildosid (millede tegemise ta varem tellimistest hoolimata ära
põlgas). Ja ühtlasi muretseb relva, et kodu võimalike
sissemurdjate eest kaitsta. Noh, ongi enamvähem kõik.
Võiks öelda, et üpris
mittemidagiütlev lugu, kuigi jah, täis eluvõitlust ja muidu kurb
jne. Hiljuti lugesin McHughi “Lincolni rongi” teist korda läbi,
aga no ikka ei tekitanud see mingeid emotsioone, ometi selline
auhinnatud lugu ja puha. Ahjaa, majanduskriisi elust on McHugh
hiljemgi kirjutanud (täiesti unustanud, et juba kahel korral teinud
autori tekstidest mingilaadse postituse).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar