17 veebruar, 2015

Terry Pratchett – Malakas (2009)


Kui eelmiste Vahtkonna ja Vimesi seikluste puhul tundus, et Ankh Morpork on sündmuskohana end suuresti ammendanud ning vahtkondlased on Vetinari käes pigem välispoliitilised tööriistad, siis nüüd ähvardab linna trollide ja päkapikkude pikaajaliste pingete täismõõduline lahvatamine.
Lisaks avastab Vimes, et ta poeg on juba üle aasta vana ja selle järeltulijaga on võimalik suhelda – ning ta võtab endale pühaks ülesandeks iga päev kell kuus lapsele raamatut ette lugeda, juhtugu linnas mis iganes. Eks see tekitab probleeme, et kella kuueks koju jõuda, aga meest sõnast!

Nojah, ühesõnaga, taas kord on lahvatamas trollide ja päkapike konflikt, veel hullem, linna alusest salajasest kaevandusest avastatakse päkapike ühe liider, kes on justkui trolli poolt maha löödud. Aga vahtkondlased ei usu, et see nii juhtus – ja üleüldse, mida päkapikud linna alt otsivad? Mida nad iga hinna eest varjavad? Veel hullem, miks üritavad päkapikud Vimesi kodus tema perekonda maha nottida? Ja probleem areneb edasi... vähemalt ei toimuks päkapike-trollide esimene lahing Ankh Morporkis endas.

Raamatu kõrvaltegelaste hulgas jälle tähtsamal kohal naised, seekord Vahtkonna enda omad – nimelt on Vimes sunnitud palkama naisvampiiri, kes äratab libahundis meeletu armukadeduse kapten Porgandi pärast. Veel hullem, Nobbsil on tekkinud suhe võrratu striptiisitariga. Ja Lõbus Pisipepu avastab, et naistega on tore hängida.

Pratchett on ikka vaimustunud von Lipwigist, nii on linlaste kõnepruuki ilmunud ohtralt väljendeid a la “pöörane nagu postiülem” jne. Seletamatul kombel on jäljetult kadunud viimaste raamatute üks enimmainitud vahtkondlasi Reg, see asemel on foonil alati märgatav ajalehefotograaf Otto. Ning seekord pole ka plaani Vetinari mõrvamiseks.

Kommentaare ei ole: