23 juuni, 2016

Vandana Singh – Somadeva: A Sky River Sutra (Year's Best SF 16, 2011)

Singh on üks neid autoreid, keda pole seni suutnud kättesattunud ulmeantoloogiatest lugeda. Nüüd siis esimene linnuke kirjas, kas jaksan veel midagi läbi närida, sellest vaikib ajalugu.

Tekst on siis... hindupärasest jutustamisest. Poeet Somadeva on elluäratatud miski tehismõistusena, mis rändab koos ühe naisega tähtede vahel, nad koguvad lugusid. Lood teadagi räägivad enamat kui tähtede elanikele paistab – kuidas maailm alguse sai, kuidas nad tähele jõudsid või milline oli nende kodutäht. Ühesõnaga, kui praegu ammutatakse teadmisi iidsetest india eeposte lugudest, siis kunagi kaugtulevikus on sarnased võimalused kuskil unustatud maailmade puhul.

Lugu siis pendeldabki erinevate aegade vahel – kui Somadeva oli nö luust ja lihast reaalne jutuvestja ning praeguses tehismõistuse vormis. Või siis... kes/mis õieti jutustab? Äkki hoopis poeet Somadeva jutustab tulevikunägemusi (kus ta ise on muuhulgas selline tehnikavidin) või tõepoolest on tegu selle tehnikavidina meenutuste ja kaasaja lugudega?

Kindlasti on see väga põnev küsimus, kokku põrkuvad metafiktsionaalsed küsimused ja indiapärane eepiline pärand ja veel kaugtulevik; kõik kokku segatud ja esitatud uute võimalustena. Aga jah, õige tüütu lugu.

ulmekirjanduse baas

Kommentaare ei ole: