16 juuli, 2017

Hans Alla - Ennastsalgavad kangelasteod (Värske Rõhk 50, 2017)

Ettevaatlikult võiks kaaluda, kas selle loo puhul võiks täheldada ulme mõningaid elemente. Või mitte, lihtsalt sürri panemine. Igatahes, tegemist on… hooldekodu-hullumajaga, kus kõiksugu mehed… puhkavad lendudest. Muuhulgas kosmosesse? Või on see illustratsioon tavapärase hullu ümbritseva tajumisest; tema jaoks on see kosmodroomi tagahoov, kuhu visatakse ebastandardseid või iganenud lendureid, aga tegelikult… lihtsalt erivajadustega hooldekodu argielu? Ja mis punane paraad seal ikkagi toimub? Vildakas nõukogude aeg? Kas taimeteepläru, mida hooldatavad peavad tubaka asemel suitsetama, on siis kanep?

Ühesõnaga, mitte ei saa aru, aga tekitab emotsioone ja see on peamine. Tavamõistus ütleb, et tegu on justkui hullumaja-looga, samas on järjepidevalt viiteid kõiksugu katselendudele, mis justkui… lubaks nõrgalt arvata, et äkki… on midagi loo normaalse mõistuse maailmas midagi reaalset. Või siis mitte? Kui Feldmanise puhul sai kurdetud liigse normaalsuse pärast, siis selle loo puhul lendab katus kenasti segaselt.

Kommentaare ei ole: