Valdo Jahilo – Blondiinid ja bikiinid (2005)

Lugesin blondiiniraamatut, sest oli halva tuju päev, ei viitsinud jätkata orgiate kultuuriloo lugemist ja pealegi on kaanel VictoriaSilvstedt!

Miks on paljud Põhjamaade naised heledate juustega?
Ainult blondiinid ei saa aru, kui rõvedas kliimas ja kui rõvedate meestega nad koos elavad. (lk 80)

“Miks eelistavad mehed armastust esimesest silmapilgust?”
“See säästab palju aega.” (lk 35)

“Miks ei sõida blondiin KIAga?”
“Sest telefoni peale on kirjutatud: NO KIA.” (lk50)

“Mis on must ja särisev ning ripub laes?”
“Blondiinist elektrik.” (lk 54)

“Miks käib blondiin poes neljakäpukil?”
“Sest poes on üleval reklaamplakat: “Meil on hinnad all!”” (lk 62)

“Pane üks ilus plaat peale!” palub blondiin kavaleri.
“Kõigepealt pean stepsli sisse panema.”
“Ei, ei, kõigepealt tahaksin ma head muusikat kuulata!” (lk 73)

Blondiin läheb arsti juurde.
“Doktor, mul on mure. Ma ei saa lapsi.”
“Kuidas siis nii?”
“Vaadake, mu vanavanaema ei saanud lapsi. Ja vanaema... ning ema... ja nüüd ei saa mina ka!”
“Aga neiu, kust te siis pärit olete?”
Blondiini nägu läheb naerule: “Põltsamaalt!” (lk 79)

Blondiin vihasena pangas.
“See on juba neljas kord, kui te ütlete, et mul arvel ei ole raha. Öelge siis ometi, millal siia panka tuleb raha!” (lk 94)

Koputus uksele.
“Kes seal on?” küsib blondiin.
“See olen mina, teie arst.”
“Vabandage, doktor, aga ma ei saa teid vastu võtta. Ma tunnen end täna halvasti.” (lk 119)

Blondiinid omavahel.
“Imik on vanaema toas ja ma kardan kogu aeg, et ei kuule, kui ta voodist välja kukub. Anna nõu, mida teha?”
“Võta voodi eest põrandalt vaip ära.” (lk 217)

Operatsioonisaalis.
Doktor: “Me kaotasime ta!”
Blond õde: “Ei maksa eriti närveerida, meil on selliseid veel terve palatitäis.” (lk 225)

Blondiin läheb arsti juurde.
“Palun aidake mind, mul kõik kohad valutavad.”
“Mis tähendab kõik kohad? Palun täpsemalt!”
“Näiteks kui ma põlve katsun, on valus, samuti ka õlg ja selg ja isegi kõrvad.”
“Mh. Huvitav. Aga kui nina katsuda?”
“Ikka on valus.”
“Kas te olete loomulik blond?”
“Jaa, olen küll.”
“Selge, teil on näpuluu murd.” (lk 226)

Doktor blondile õele: “Ma seletan teile veel kord, et need, mis on ümmargused ja valged, on tabletid. Need, mis on ümmargused ja mustad, on mutrid. Ma saan aru, et te olete noor ja teile see korda ei lähe, kuid patsiendid kaebavad...” (lk 228-229)

Blondiin pihib sõbrannale: “Ma kardan pimedust ja stomatolooge.”
“Aga miks pimedust?”
“Sa kujuta ette palju seal stomatolooge võib olla.” (lk 231-232)