Raamat, mida lugesin eelmisel suvel, ent uuesti näppu sattudes meenusid mõned tollased mõtted.
Justkui šablooni järgi loodud põnevik, ilma ühegi tundevirvenduseta. Lihtsalt raamat, mis täidab lugemisel ühe kanali, jättes muud puutumata. Hingetu kirjutamine, raamat kui loomemajanduslik projekt. Mõneti igav ameerikalik pateetilisus. Lugemiseks nüüd ja praegu – ehk kümne aasta pärast oleks praeguste imevidinate kirjeldus natuke anakronistlik. Omamoodi veider vahelüli
COBTRA II ja
Anmanni raamatute vahel, kuskil orbiidil tiirleks ka
Uustulnd.
Mõni vananev filminäitleja võiks saada siit omale rolli, halvemal juhul mõni endine märulistaar.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar