“Kägu ei ole laululind, tema on kukulind.”
Teosele annab väärtuse eelkõige plaat – kust mujalt on võimalik kuulda Jüssi sugestiivset häält? (Seda plaati võiks suisa välismaalastele kuulda anda, et “näe, selline on ideaalne Eesti”.) Jüssi pole mesihääl, ta räägib asjast. Raamatutekstid tunduvad pärinevat raadiosaadete märkmetest, muidugi on neis kohendusi. Aga kes teab, äkki on ikkagi raamatu jaoks kirjutatud. Tekstid on haaravad ja arusaadavad – tegemist on aabitsaga. Plaadi linnulaulud on küll enamasti pärit 1980. aastatest, kui uskuda raamatus esitatud märkmeid (täpne dateering ja ligikaudne lindistuskoht lisab kuuldavale toreda aegruumi). Järgmisena võiks kuskilt saada “Laanetaguse suve” audiovariandi (mitte see muusikaplaat, vaid lihtsalt “toores” filmiheli).
“Rongad mängivad nagu varesedki mitmesuguste esemetega ja varastavad, lasevad liugu ja mõnikord, ei tea miks, ripuvad puuoksal, pea alaspidi.” (lk 37)
“Händkakk on küllaltki paikse eluviisiga lind. Varem arvati ka, et kord moodustunud paar alatiseks kokku jääb, aga kui uurijad hakkasid pesakastide juures isalinde püüdma ja rõngastama, siis osutus tegelikkus hoopis teistsuguseks. Miks ta muidu aina küsib: uhu, kas tüdrukud kodu?” (lk 63)
kuldnoka kohta olen kuulnud, et temal endal polegi kindlat laulu, vaid teeb järgi kuuldud hääli (natuke nagu papagoi). ehk sellepärast pole mujal samasugust kuldnoka laulu kuulda olnud. aga kui see nii on, siis kas see tähendab, et sinu aias igal aastal samad linnud ja nende järeltulijad, et laul nö isalt pojale pärandatud? see oleks veider.
VastaKustutakui teaks, küll oleks hea.
VastaKustutaigatahes pigistan silmad kinni ja arvan, et tegemist pole kuldnokaga, Jüssi plaadi järgi liialt erinev laul.
aga oh kes teab.