28 juuni, 2009
Ryu Murakami – Misosupis (2009)
“Ta lõi direle pussnoaga näkku ja lõpuks visati koolist välja.” (lk 66)
Visuaalne, filmilik raamat, huvitav lugemiskogemus. Enamikku raamatust täidab päris õõvastav paranoia, tekkis tahtmine uuesti Ellise “Ameerika psühhot” lugeda. Frank on nagu firmast vallandatud Bateman, kes on seejärel pidanud tegema mingit tatist tööd ja nüüd elab oma pingeid välja, nö Tai seksituristiks mandumine. Seekord siis Jaapanis. Justkui järjefilm, aga uute näitlejate ja mitte eriti raamatutruu stsenaariumiga. Tõsi küll, raamatu edenedes võiks Franki pigem pidada Batemani arengupeetusega vanemaks vennaks.
Tore, et on olemas veel üks tõlkija, kes vahendab kaasaegset jaapani kirjandust. Põnev vaadata, kuidas ingliskeelsed terminid on jaapani keelde sobitunud.
Huvitav sõna on “vuhvel”, esimest korda näen seda väljendit trükisõnas (vist, pead ei anna), vana hea väljend üheksakümnendatest, kusjuures mulle senini tundus, et see võiks kirjasõnas välja näha hoopis nii - “vuffel”. Igatahes, äratundmisrõõm oli suur, many happy memories. Kohe näha, et tõlkija on pärit... Tallinnast (või oli see väljend üle-eestiline? Ei tea).
Lk 34 joonealuse märkus – tõlkija kirjeldus on pigem tavaline “strike out”, “no hitter” eeldab, et ükski vastasmeeskonna mängija ei taba löömisel palli nii, et platsile pääseda. Aga noh, see on tähenärimine.
“Kurjus sigineb üksindusest, kurbusest, vihast ja teistest negatiivsetest tunnetest. Kurjus sünnib millestki olulisest ilma jäänud inimese kehasse justkui noaga uuristatud õõnsusesse.” (lk 79)
segane maailm
epl
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar