Pisut elus pettunud sakslane rändab indialasest teenri ja teiste kohalike saatjatega Indias ringi, puutub kokku nii lihtrahva, ülikute kui brahmiinidega. Elus ja eluta loodus, mis ühtviisi vaimustab ja muserdab keha ja hinge. Jutustaja on seline pooleldi koloniaaltüüp (omas ajas kindlasti eesrindlike vaadetega), natuke luulelisemaks küljeks on autori ja loomade kahekõned. Saksa asjalikkus põrkub kokku india elukorraldusega; see, et teenrid asju varastavad, on külmalt teatavaks võetud, eks siis vahel tule teenreid tseremoniaalselt karistada. Vahel annab raamatus tooni vaikne eksistentsiaalne filosofeerimine, aegajalt on raske aru saada autori mõttekäikudest – liialt vanamoeline või grafomaanlik või lihtsalt sogane tõlge? Ei tea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar