Tekstil on selline ameerikalik film noir fiiling. Asimovi tulevase Maa ühiskond näib üsna totalitaristlik, elatakse suurt ühiselu ja kõiksugu piirangud reglementeerivad eraelu, sotsiaalset suhtlemist ja staatust. Naljakas, pisut varem vaatasin “Jeeves & Wooster” seriaali, raamatu kangelased on mõneti sarnase pingega – Elijah kui Wooster ja Daneel kui Jeeves. Päris psühholoogiline ulmekas, Elijahil on pidevad hingevaevused seoses töö iseloomuga, üks lõputu ärritumine ja enesega vastuollu minemine ja eetilised probleemid; stress pole üleüldse kasulik, eksole. Lõpp on krimkalikult põnev ajugümnastika.
Päris tajutav, et Asimov on kirjutanud oma aja realiteetidest lähtuvalt – näiteks kas praegu keegi kujutaks ette, et tavaoludes külalisena mittesuitsetaja kabinetis piipu popsida (lk 55)? Kaanepilt on mõneti kohutavalt vanamoodne (hea, et selle autoriks keegi välismaalane).
Noh, hea chill lugemine.
baas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar