Tii Hell – Homme (2009)

Eesti MILF anno 2005: “Sa oled ääretult veetlev ja kütkestav naisterahvas. Küps, lõbus. Su silmad peegeldavad su elujanu.” (lk 28)

Ehk siis 42. aastase (ja 24. aastase staažiga kahe täiskasvanud lapse ema) abielunaise Emma suhe 26. aastase kunstniku Toniga. Ja sekka eri naised, kellega kunstnikul veel suhteid olnud või on. Emma abikaasast matemaatikaõpetaja-numbrifriik Theo paistab algul häguselt tore, selleks peab ikka hoogu olema, et oma naise füüsilisi parameetreid võõraste naiste oletavate (aga väidetavalt täpsete!) parameetritega võrrelda. Iseenesest on Emma hea näide sellest, kui halb on 18. aastaselt abielluda, ja seda väikelinna ahistavates oludes, kus geenisuppi just palju ei jagu (mitte et ma arvaks et Eesti elu peaks koonduma Tallinna sadama ümber). Naljakas, kui mees korraldab tuttavatele kodus kohtumise, siis miks peab naine neile sooja sööki valmistama (lk 78-80)? Miks oodatakse, et külastamisel pakutakse süüa, millest selline pealetükkivus? Ja miks mees ei aita? Hmm, kui üks siinse blogi arvamus pakkus, et tegemist on campiga, siis vast ise nii ei tajuks (no ei ajanud itsitama), pigem ambitsioonidega naistekas (ei tea miks, aga miskipärast tekkis üks hetk paralleel Beltraniga). Samas on võileivakoefitsent tegelikult olemas, ei suuda otsustada, kas tegemist esimese või teise tasemega. Raamatu moraal on vist see, et Eestis ei saa naine õnnelikuks (vt Lota ja Emma vs Mai ja Roosi), see on võimalik välismaalastega välismaal. Soovitavalt tumedapäised printsid, lõunaeurooplased. Huvitav, mida arvab venekeelne naiskond.

urge raamatukogu