Mõned juhuslikud lugemismuljed käesolevast teosest. Põnev raamat, ise sain targemaks 1920. aasta Poola sõjakäigust, ja no muidugi algaastate sõda talurahvaga oli ikka hull, represseerimiste massiivse verdtarretavuse juures tekib tõesti (naiivne) küsimus, et kuidas üldse arvestataval hulgal elanikke edasisteks eksperimentideks järgi jäi. Või mis valemiga Ukraina rahvuslus 21. sajandini elas. Rääkimata sellest, kui ajuvaba on paari inimese fantaasiaartiklite põhjal riiki käigus hoida (nt lk 120). Parajalt hull vaade sellest, kuidas Punaarmee reorganiseerimiseks 1920ndatel hakati rasketööstuse nimel maarahvast jälle retsima ja kuidas 1930ndatel oli sõjaväe ettevalmistus tohututest pingutustest ja represseerimistest hoolimata totaalne epic fail, ja seda sageli inimliku hoolimatuse tõttu.
Nõukogude Liidu 1920.-1930. aastatel Saksamaa poole püüdlemisest võiks selle raamatu põhjal kuidagi psühhoanalüütiliselt tõlgendada, selline (ühepoolne) kiredraama, et hoia ja keela. Autorist lähtuvalt on huvitav teose Poola-kesksus, pole vast seni sattunud lugema raamatut, kus Poola-probleem nii tugevalt sees.
Omamoodi tunne nagu loeks või vaataks “Sõrmuste isanda” triloogiat, tead küll, et kõik lõppeb peategelastele hästi, aga kui mitmel korral ja kui kergelt võinuks kõik (vaenlase teadmata) taevasse lennata. Kihvt raamat – no niivõrd kui sellise teema puhul on võimalik sellist väljendit kasutada. Huvitav ülevaade põnevast materjalist ja sellest johtuvad mõneti tavapäratud järeldused tavalise ajalooteadvusega võrreldes.
sirp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar