Arvatavasti üks stiilseima kaanekujunduse ja illustratsioonidega eestikeelne ulmeraamat – kerge sadomaso, naiivsus ja müstitsism. Kaanepilt on juba mõnusalt kirves, või siis üks pilt, kus ehmunud ent intelligentse moega lambad seisavad mäekesel, taamal öine ja udune kindlusevaremekesed (lk 17). Teretulnud camp. Nagu kirjanduslike lammaste puhul ikka kombeks, on selleski raamatus esinevad lambad ühed eriskummalised tegelased. Varjudemaailm on ehk midagi Amberi kanti? Lugu siis sellest, kuidas matriarhaadist jagu saada ja mehed oma õigele kohale ehk maailmavalitsejaks upitada. Lõpp hea, kõik hea.
ulmekirjanduse baas
Oi, ma olen seda raamatut isegi lugenud :) Sattus ilmselt kusagilt allahinnatute kastist kätte. Lugemise ajal mulle väga meeldis, sest vististi oli see mu esimene kokkupuude sedalaadi kirjandusega (pärast muinasjutte). Robot (või see, kes ise ennast parandada oskas) on meeles - see oli natuke hirmuäratav ka. Ja lambad ja kindlusevaremed. Vinge muinasjutt igatahes.
VastaKustutaNaiivselt lootsin, et tuleb üks vägev trash-elamus (kujundus!), aga jah, jäi selliseks fantaasiaks.
VastaKustutaSee on üks autori varasem teos ja on kirjutatud lastele (või siis väga noortele).
VastaKustutaTäiskasvanute tekstides on Tanith Lee väga erootiline ja morbiidne ... tänapäeval öeldaks ilmselt gooti, aga daam kirjutas omi tekste ka varem, kui selline sõnakõlks moodi läks.