Tommy Jaud – Lausidioot (2008)

Et siis meesautori naistekas meestest naistele? Vuorinen röhataks seepeale põlglikult. Aga siiski, alkoholi tarbitakse päris rajult ja purjuspäi tehakse kõiksugu ogarusi. Asi seegi, et tegevus toimub Berliini või Müncheni asemel Kölnis. Mingi hetk turgatas mõtteuid, et olen vist kümme aastat liiga vana selle raamatu jaoks.

“Kölni mõlema suurbordelli ees on põrgu lahti. Peaaegu nii, nagu oleks täna kümme tuhat abielunaist oma mehed üheaegselt maha jätnud. Kui keegi tunneks rõõmu labastest sõnamängudest, mida on juba tosinaid kordi kuuldud, hüüaks ta rahvamassile “Pauguaeg” ja itsitab selle oh kui laheda nalja üle.” (lk 181)

Kuna asi pole siiski nii roosa kui alguslehekülgedel tundus, võib seda raamatut pisut meestekaks kraapida. Siit ei leia just vastuseid meid kõiki painavatele eksistentsiaalsetele küsimustele, aga teksti edenedes muutub see omamoodi humoorikaks meelelahutuseks ja lugemine ei tundu enam mahavisatud ajana.

Lugu siis sellest, kuidas Simon peale neiust lahkuminekut kuid hiljem pole ikka veel oma elukest rööpasse saanud ja meeleheitlikult püüab siis kas lihtsalt keppi saada või uut naissõpra leida (noh, bordellis tal pauk lahti imetakse, aga ei enamat). Nagu ikka, on siiski suurem rõõm alkoholis, ja nii siis purjuspäi ta tekitabki kõiksugu lollusi. Ahjaa, kainena käib ta vahel homode terviseklubis endale lihasmassi kasvatamas (kah mitte just õnnestunult). Sõpradega on suhted nii ja naa, üks tekitab talle rahalisi probleeme ja teise hetkeline õnne seisund rikub teadagi tuju. Ja siis on veel Marcia, vapustav müüjaneiu Starbucksis, kellele ta ei julge külge lüüa – kuni viimaks veedavad ühiselt aega kontserdil. Ahjaa, karma on bitch ja viimaks Simon vallandatakse oma müüjatööst. Ja siis? Siis tal täitub töötuna korteris töllerdades 30. eluaasta ja juhtub teadagi mis. Aga ei saa saladusi paljastada. On ikka heaoluriigis elu mõnus.

trakyllmaprokrastineerinj2lle