Paar juhulauset.
“Informatsioonikillud” (lk 31-35) on päris huvitav näitematerjal sellest, kuidas 60ndatel välismaal toimuva kohta infot otsiti, pea alati jääb vähe selgusetuks, kuidas tol ajal ikkagi teavet omandati (no Vahing oma päevaraamatutes on seda sutt kajastanud). (Krooniaja lapsed võivad päris imestada, millist vaeva selleks nähti.)
Keskküla on omal ajal kujundanud üht Rummo lasteraamatut, ning tulemus on vägagi vinge ja ei vastanud kirjastuse nõudmistele (lk 108-109), raamatu võiks uuesti välja anda selle kujundusega. (Kuigi jah, tervikkujundust arvatavalt pole.)
Kes on Ülevi Eljand ja kuhu ta on kadunud? Tolleaegsed tööd on vägagi pilkupüüdvad. Rääkimata siis teadatuntud kunstnike töödest. Ja muidugi fotod.
Raamatu lõpetab Kiwa essee avantpopist, mis on ootamatul kombel mõnuga loetav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar