Valerio Massimo Manfredi – Draakonite impeerium (2011)

Seiklusromaan, mis ei ületa just žanripiire, aga noh, igati loetav nii noortele kui vanadele, kõik see Aasias seiklemine ning iidsed tarkusesõnad ida ja lääne kuldpeadelt. Hiina filmide austajatele igati meelepärane värk.

Lugu siis sellest, kuidas kümme vaprat Rooma keisri turvameest satuvad keisriga peale reetmist pärslaste kätte vangi, kes saadavad nad kaevandustesse kõngema. Töö on enam kui raske. Keiser kõngebki. Turvamehed põgenevad ja satuvad viimaks ühte oaasi, kus india kaupmees nad endale ihukaitsjateks värbab. Ja ohhoo, juhtub nii, et see kaupmees korraldab hoopiski Hiina troonipärija põgenemist samade kurikavalate pärslaste vangistusest. See õnnestub, napilt ja kordumatult! Roomlased loodavad peale Pärsia riigist pagemist tagasi Euroopasse saada, aga indialane ja hiinlane veavad neid ninapidi ning roomlased nõustuvad neid Hiinasse saatma – sest tegemist on nii kangete sõjameestega. Hiina, teadagi, kaugemal kui maailma äär. Ja edasi juhtub veel palju heroilist, traagilist ja romantilist, aga rohkem ei ava saladuskatet.

(Ja eks eelnev juttki tegelikult raamatu tagakaanelt loetav.)

“Ta teadis, et liiga julge tegu tähendab peaaegu alati oma elu ohverdamist, aga sõdurina oli ta harjunud mõttega, et surm on au kaotusega võrreldes vähem traagiline.” (lk 127)

päevaleht

õhtuleht