Ilmar Soomere – Paleokontakt (2011)

Vanad jumalad liikusid ringi tähelaevadega.

Tulnukad korraldasid tuumaplahvatusi. Tuntumad lahinguväljad paiknevad Indias ja Saharas.

Aegajalt on leitud märke ehk kivistisi inimtegevusest või nipsasju ja seda pea 500 miljoni aasta taguste maapõue kihistuste seest.

Miski on liigutanud hiiglaslikke kiviplokke – millede liigutamine oleks tänapäevalgi võimatu.

Tõendeid varjatakse, ent õnneks on üürikesi tähelepanekuid 19. sajandist, mis kirjutavad tõtt.

Ja mõndagi muud, mis selgub ajaloolaste ja eeposte uurimisel.

“Arvestades kaevandatava pürofülliidi vanust, on metallkerade vanuseks pakutud 2,8 miljardit aastat!
Mul tuli mõte – võib-olla miljardeid aastaid tagasi oligi Maa ööpäev (ja seega ka 365 päevane aasta) poole lühem?
Entsüklopeedias (ENE IV kd, artikkel Maa) on viide, et Maa ööpäev pikeneb pidevalt 0,0016 sekundit sajandis. Millal võis siis ööpäev olla poole lühem?
Ööpäevas on 86 400 sekundit, poole lühem ööpäev oleks 43 200 sekundit pikk (praeguses ajasuhtes). Ühe miljardi aastaga peaks ööpäev olema lühenenud juba 16 000 sekundit. 43 200 sekundini jõudmiseks kuluks 43 200 : 16 000 = 2,7 miljardit aastat. Tulemus on lähedane geoloogide poolt pakutud teraskera vanusele – 2,8 miljardit aastat!” (lk 30)

Hiinas olid natuke teistsugused lood:

“Draakoni kirjeldustes on sageli märgitud selliseid iseärasusi nagu – suured silmad (illuminaatorid?), tiibade olemasolu, mürgise tuleleegi väljahingamine (heitgaasid raketist?), tugev mürin, võime enda koju muuta.
Võib oletada, et muistsete kirjelduste tõlgendamisel on segi aetud lennumasina ja tulnuka enda kirjeldused. Nii on mainitud, et draakonid on võimelised inimkeeles rääkima ja nad on inimestest targemad.” (lk 63)

Piibelgi on õigupoolest tulnukatekirjandus:

“Mida Enoki loost arvata?
Enamus tekstidest on pühendatud truualamlikkuse süvendamisele ja judaistlike õpetuste kordamisele. Mõned lõigud aga võivad viidata kosmoselennu kirjeldusele. Ka Jumala enda “pale” on sarnane pigem tulepilvi paiskavale ja suure mürinaga startivale raketile.
Enok polnud ainuke piiblitegelane, keda ufoga sõidutati. Üheks teiseks tuntumaks on prohvet Elias.
/-/
Tõenäoliselt ei surnud ka Mooses mitte ära, vaid viidi ufoga minema.” (lk 78, 79)

Ka muinaseestlastel oli kontakte tulnukatega:

“Mitmed autorid (Eisen, Hiärn jt) viitavad eestlaste “lendmadude” (saksa k – Drachen) kultusele XI sajandil, toetudes Breemeni Aadama kinnitusele. Neile olevat isegi vigadeta sõjavange ohvriks toodud.
Kuidas asi tegelikult oli, ei tea. Kui tõesti mingeid inimohvreid tulnukatele tehti, siis poleks neil surnukehadega küll midagi peale hakata. Võimalik, et tänapäevases ufoloogias tuntud abduktsioonid (vägivaldsed äraviimised) toimusid ka varem.” (lk 89)

Soomere tsiteerimistest on vahel raske aru saada, ajuti ei mõista, kas vahendab muistseid tekste või siis nende uurijate mõtisklusi; sodipodi ühesõnaga. No hea küll, muidugi pole ma sellise teose sihtgrupis.