Henrik Visnapuu – Väike luuleraamat (1966)

KOLMAS KIRI INGILE

See aasta tuleb kevad teisiti,

tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,

ja kevd teisiti ja tuleb teisiti,

tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti.

Nii palju naeru, linde, lilli't hoi!

Ja päikest, meeletumalt päikest.

Ih-ah-ah-haa! Ah-haa! Ih-ah! Oh-oi!

Paar prahvangut veel rõõska äikest:

mürr-mürr! mürr-mürr! trahh-trahh!

Lööb lahti hõbedase paju koor.

Võin teha tuhat tuhat pilli.

Tuul, puud ja ööbikud on koor.

Saan lututa mu sõrmed sadavilli.

tuut-tuut! tutt-tutt! tuut-tuut!

Kõik metsad, niidud ainult hullata!

Sind magatan siin-sääl kui susi.

Kui palju õhtu päev võib kullata,

sa jagada võid kallistusi:

tiu-tiu! tiu-tiu! Ssu-ssu!

Ja öö on ainult väike valgusring,

mis kiusab, kutsub, igatseb ning veab

mind laulikut ja sind, mu Ing.

Kun peatab, mil seisatab, ken teab?

Hoi-tii! hoi-tii! hoi-tii!

(lk 41-42)