24 jaanuar, 2012

Stanislaw Lem – Pesumasinate tragöödia (Poola novell, 1974)


Kui nüüd kuidagi aru saan, siis tegemist transhumanismiga ehk mis saab kui inimene ühtub pesumasinatega. No planeet saab. Aga mis või kes see on, millal seda moodustist südametunnistuspiinadeta hävitada saab? Ehk siis õpetusiva selles, et ärge looge nohikutest poissmeestele Jayne Mansfieldi välimusega mõtlevaid pesumasinaid. Tekitab inimkonna esindajas tarbetuid mõtteid. Lõbus, et leidus isegi tüüp, kes modifitseeris end tulevikusajandis villase lõnga ja takkudega. Muhe vanamoodne novell ähvardavast lähituleviku probleemist.

“Ajakirjandus tõstis selle sündmuse ümber suurt kära ja see hakkas kasvama skandaaliks, sest Vähist mööduvad laevad püüdsid kinni raadiovestluste katkendeid, mida pidas nn. Mattrass, kes nimetas end Katodius Esimeseks A. Niipalju kui oli võimalik teada saada, pöördus see Katodius Esimene A ehk Mattrass kellegi (teiste robotite?) poole, nagu oleksid need ta kehaosad. Vähemalt näis nii, nagu vestleks keegi oma jäsemetega. Segane joba kosmoses Katodius Esimesest A-st viis mõttele, nagu oleks tegemist riigiga, mille rajas Mattrass või temast põlvnevad robotid. Riigidepartemang nõudis viivitamatult asjade tegeliku olukorra üksikasjalist uurimist. Patrullid kandsid ette, et kord liigutab end udukogus metalne kera, kord inimesekujuline viiesaja miili suurune olend, et ta vestleb iseenesega ühest-teisest, aga mis ta riigikorrasse puutub, siis annab põiklevaid vastuseid.” (lk 144-145)

ulmekirjanduse baas 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar