Seda võiks nimetada tekstnarkootikumiks (või vastupidi?), asi edeneb eiteakuhu ja teeb eiteamida ja lõppeb kuidagi. Et siis tilgake Odüsseust? Tekst on, võiks öelda, tabamatu, vast loetavaim on kolmas osa, kus Nikodemes kehastunud kõrbenoormeheks ja tegeldakse muuhulgas islamiterroristidega. Baturini jäljes sõidab ehk Mikita? Ei saa öelda, et sama hea romaan kui “Apokalüpsis” või “Delfiinide tee” või “Mõrv majakal”. Mis iseenesest ei ütle raamatu hääduse kohta midagi. Aga kaugeks jäi.
postimees
postimees
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar