"Hemingway is physically graceful and imposing, Mr. Director, while at the same time the man can be clumsy as an ox in a phone booth. His vision is not good, yet somehow he manages to be an excellent wing shot. He hurts himself constantly. I have seen him run a fish hook through the ball of his thumb, split a gaff and ram splinters into his leg, slam a car door on his foot, and slam his head into a door frame. If he has a religion, it is exercise; he urges all those around him to immerse themselves in one violent for of exercise or another - even to the point of ordering his executive officer on the Pilar, a millionaire named Guest, to do road work and run several miles a day with the current Mrs. Hemingway. Yet at the earliest sign of a sore throat or cold, Hemingway will take to his bed for hours or days on end. He is a habitual early riser, yet he often sleeps in until late morning."
Dan Simmonsi ulmeraamatute tetraloogiat, koondnimetusega Hyperion Cantos, on siinses blogis juba arvustatud-mainitud. Mida aga Simmonsi loominguga korraks kokku puutunud inimene teada ei pruugi, on fakt, et tüübile meeldib oma lugudes kujutada reaalseid kohti ja ajaloolisi isiksusi. Tegelt on seda tunda ka juba tema Hyperioni saagas, kus tuuakse keeruliste protsesside kaudu tagasi kirjanike taastatud isiksused jne. Näiteks on Simmonsilt ilmunud suurepärane romaan "Drood", mis käsitleb Dickensi ja tema läheda "sõbra" seiklusi kuratliku antikangelase otsingutel läbi tolleaegse tumedatoonilise Londoni allilma.
"The Crook Factory" keskendub Hemingway spioonivõrgustikule 1942. aasta Kuubas. Jah Ernest Hemingway organiseeris omaalgatuslikus korras spioonivõrgustikku, mille lõppsihiks oli Natsi-Saksamaa agentide tabamine ning "hundikarja" allveelaeva uputamine käsigranaatide ning tulirelvade abil. Vot mis mees ta oli.
Autori väitel on 95% loost tõsi ning seda kinnitavad ka FBI kaudu saadud, ennist salajastena hoitud toimikud. Ma pole ammu enam spioonikaid lugenud, kunagi lapsepõlves ikka sai seda tehtud. Kõik oleks tavapäraselt klišeeline, kui tegelased oleksid olnud must-valged kangelased/pahad ja muu standartne trall. Loos saadab kurikuulus Hoover fiktiivse FBI agendi (kelle silme läbi siis Hemingway ja tema Crook Factory meeskonnaga kohtume) kuulsal kirjanikul silma peal hoidma. Hemingway kirjeldustele ja olemuse tabamisele on kulutatud palju aega ning mis kõige lahedam - keset natside küttimist Kuuba väikesaarte luidete vahel jutustab H. sõpsile romaanide kirjutamisest.
Agent sümboliseerib seda lugejat, kellele kirjutamine võib endalegi võõras olla. Hemingwayd vaadatakse kaugest, kahtlustavast vaatenurgast: kas ta on siis see mehine ulukikütt, poksija, härjavõitleja, sõjaveteran? Mind huvitasid ka raamatus lendavad faktid ja ajaloolised sündmused, millega ei pakutud just üle, kuid Saksamaa, Inglismaa ja Ühendriikide luureteenistuste kolmetähelised nimetused ajasid vahepeal juhtme kokku. Põhimõtteliselt komistab Hemingway oma amatöörliku luuremänguga tõsisele operatsioonile, kus põrkuvad mitme suurriigi huvid. Nagu luureringkondades tavaks, ei lähe miski plaanitult. Inglismaa luureteenistust representib näiteks Ian Fleming. Ka mainitakse ära noore JFK seostus natside agendi keppimises ning kuidas Hoover FDR naist jälgida lasi. Keda kotib ajalugu ja põnevus, võiks pilgu peale heita.
Raamat ise on põnevik ning küllaltki erinev Simmonsi Hyperioni teemast. Olles muutunud tema "fänniks", on mul riiulites olemas pea kõik ta teosed ja seega on huvitav jälgida tema üleminekut õudukatelt ja ulmekatelt aina reaalsemate teemade juurde. Näiteks on üks ta hiliseim romaan "Terror" Sir John Franklini kadunud loodeväila ekspeditsioonist, kus meeskond jäässe kinni jääb... Mis nendega juhtus, me täpselt ei tea: sealtmaalt Simmons lünki täitma hakkabki. Samamoodi selle raamatugagi, kuna Hemingway tollastest tegemistest nagu midagi kirjutatud pole ja elulooraamatud ei oska ka miskit tarka kosta.
"Why do you do it?" I said softly. The breeze blew a few mosquitos away from my face. The line of surf was glowing in the late twilight.
"Do what?"
"Write fiction rather than write about true things."
Hemingway shook his head. "It's hard to be a great writer. Lucas, if you love the world and living in it and you love special people. It's even harder when you love so many places. You can't just transcribe things from the outside in, that's photography. You have to do it the way Cézanne did, from inside yourself. That's art. You have to do it from inside yourself. Do you understand?"
"No," I said.
Huvitav, kas mõni kirjastus peab vaikselt plaani Simmonsit eestindada, need read blogi kirjutas ükskord sellest ekspeditsiooniraamatust ja tundus huvitav olevat.
VastaKustutaVõiks nagu küll, sest Hyperionid võeti mu arust väga soojalt vastu.
VastaKustutaMõtteid ikka on. Aga kuna mõtted on seoses Orpheuse Raamatukogu sarjaga, siis on need mõtted seotud erinevate Simmonsi lühiromaanidega, mitte nende 500-1000 lk tellistega. Paraku.
VastaKustuta