Jaan Kaplinski – Õhtu toob tagasi kõik (1985)

Ma ei tea, kas iga usklik

on nii rõõmus, et Jumal on olemas,

kui olin mina, kuuldes

kodukaku huikamist saarepuult,

kus juba tosin aastat

on ta pesakast. Nüüd

on ta seal pesitsenud

juba neli või viis kevadet.

Tema on olemas.

(lk 36)

Ei ole Jumalat,

ei ole lavastajat,

ei ole dirigenti.

Maailm toimub ise,

näidend mängib ise,

orkester mängib ise,

ja kui kellelgi

kukub viiul käest

ja süda jääb seisma,

ei saa inimene ja surm

kunagi kokku – klaasi taga

ei ole midagi, teispoolsus on peegel,

milles mulle vaatab otsa

mu oma hirm oma suurte silmadega

ja selle hirmu taga,

kui ainult hoolega vaadata,

on rohi ja õunapuud ja päevalill,

mis tasapisi pöörab end päikese poole

Jumalata, lavastajata, dirigendita.

(lk 81)