Lugu siis noore
keskkooli alustava punginooruki üpris silmi avardavast sügisest
kaheksakümnendate aastate teise poole Tallinnas. Toomas teeb
punkbändi, saab viimaks miskisuguse irokeesi pähe ja tahab, et
maailm oleks parem, õiglasem, tolerantsem. Võimalusel hängib ta
kohvik Moskva juures ja ühe miilitsahaarangu käigus tutvub sealsete
punkarite ühe liidri Punkiga, kes hakkab temasse peale miilitsale
molli sõitmist üpris soosivalt suhtuma. Mis viib edasi selleni, et
Toomas tutvub samal õhtul ühel punkarite suvilapeol Pisikesega,
kellega pisitasa areneb suhe. Aga mitte ainult – Punk tuleb veel
Toomase bändi laulma. Ent pole head halvata ehk siis tüdruku endine
rullnoklik austaja ei tolereeri armsa neiu meelemuutust. Tekib
kokkupõrge, mis läbi erinevate keerdkäikude saab viimaks üsna
vastiku lahenduse. Konflikte mittesoosiv Toomas satub ometi pea
kõikjal konfliktidesse – tänaval, kodus ja koolis; punkariks
olemine pole meelakkumine. Enamasti saavad need konfliktid rohkem või
vähem normaalse lahenduse (natuke kummaline on, kuidas venelaste
kamba tänuvõlglasest juht satub paaril korral noormeest Pisikese
ekskavaleri käest päästma), ka koolist väljaviskamine jääb
lõpuks vaid õnneliku juhuse läbi ideetasandile soiku. Ja bänd
Punkiga eesotsas saab kuulsaks, kuni selgub, et tegelikult tuleb ikka
korralikult koolis käia – haridus kulub ära.
Päris huvitav
vaade kaheksakümnendate noorte ellu; suhted kodus, koolis ja tänaval
– ning võimuesindatajatega. Kui palju siin fantaasialendu on, ei
oska aimata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar