Jan Kaus – Koju (Looming 7/2012)

Ilmunud on katkend Kausi romaanist, mille võiks siis lühidalt ja selgelt nii kokku võtta. Tuntud telenäitleja ja hinnatud poissmees Asko avastab ühtäkki naise, kellest mees tõsiselt huvitub (ja selleks vastassugupooleks pole mitte noaga vehkiv Aive). Naine elab naabermajas ja on salapäraselt kummastav, nagu pärl sigade seas ja muidu inglike kesapõllul. Aja kulgedes nad natuke tutvuvad ja siis muidugist üks hetk on Kristi kadunud, telefon ei vasta ega midagi, vaid jõulutuled jäävad vastaskorteri aknale. Asko heidab meelt, keegi ei tea, kuhu ja miks õieti muidu ilus naine kadus – kuniks üks ütleb, et tagasi Prantsusmaale oma mehe juurde, ent Asko ei usu seda mitte! Juhtunud on midagi kahtlast, arvab hella hingega naistelemmikust mees. Taga hullemaks, Asko suur sõber Mikk läheb Ameerikasse tööle – võimalik, et aastateks. Tallinna edukate keskealiste hipsterite skene saab tõsise hoobi (ja mida küll mahhineeritakse Narva elektrijaamadega?). Üks hetk näeb näitleja-poissmees, et Kristi korteris on nüüd uued elanikud, eesotsas kaheksa-aastase poisiga. Kel on oma ea kohta üleloomulikud võimed ehk siis oskus esitada tõdemusi, mida erudeeritud keskealised elutõe pähe võtavad. Selgub, et Kristi ja karjäär ning Mikk pole vaid punkarist itimees; Tallinnat ootab järgmine pimendus ja succubus Aive sirutab õudustäratavaid tiibu. Asko maailm variseb ja lööb lokku. Aga kahjuks ei saa kogu romaani siin paljastada – asi läheb veel pöörasemaks! Ühesõnaga, “Kodutus” on saanud omale järje.