Simpsoni jutt on taaskord seotud jumala
ja surma ja eksistentsiga, ning mingil moel need jutud nagu suurt ei
huvita. Heidikuks mandunud Igor pekstakse ja pussitatakse tänaval
surnuks ja teel taevariiki kaalutakse, kas ta kerge on. Igori hing
avastab vapustusega, et jumala kehastuseks on rahaautomaat.
Õudne-õudne. Hale ja kurb on see jutuke, maailmas ja taevariigis
valitseb ebaõiglus, rikkad tõllas ja lollid võllas. Selline tekst
on vast tõepoolest oma aja toode, või noh, nooruslik
sügavamõtteline uidang.
Iseenesest on huvitav, kuhu kümne
aasta jooksul on kadunud terve plejaad kirjutajaid, kes Marduses
tekste avaldasid – kirjanduspilt on kohe nagu vaesem, trashi ja
campi napib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar