Autori tõlgetest vast igavaim tekst.
Lugu siis sellest, kuidas tulevikuühiskonnas – kui inimkond on
jagunenud eri planeetidele ja ollakse läbisaamises mittehumanoidsete
eluvormidega – tegeldakse ikka ja jälle religioossete
probleemidega. Milline usk on see kõige õigem ükskõik millisele
eluvormile, kuidas käituda vääruskudega jne. Et tegemist on kauge
tulevikuga, on selge, et mitmesugused meile tuntud nö ajaloolised
faktid on teisenenud või kadunud või siis hoopis asendunud.
Niisiis, üpris keskpärase levikuga kuid muidu tähtis katoliku
kirik puutub kokku uue ja üha populaarsema väärusuga, mis on nii
kõlava nimega kui Püha Juudas Iskarioti Ordu. Jah, tõepoolest,
Juudas ise, kelle kohta on siis olemas väidetav pühakiri, kus
olemas Juudase elu ja teod (markantsem vast, et ta allutas endale
lohed, millega vahetevahel eri aegadel hävingut külvas), ehk miks
on just Juudas see, kes on toonud õiget usku.
Inkvisiitor sõidab seda pahatahtlikku
asja uurima ning ebaordu piiskop tunnistab heameelega, et tegemist on
väljamõeldisega, ta on hoopis Valetajate liige, mis on siis aegade
hämarusest kõiksugu religioone ja ilmalikke asju kokku valetanud ja
mäkerdanud. Mis veel hullem, selle Valetaja tegusid mahhineerib
tähtis Valetaja, jälk telepaat. Inkvisiitor lööb selle valekiriku
uppi. Aga... kahtluseuss jääb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar