Järjekordne
fantaasialugu sellest, kuidas ürgkurjad jõud tahavad valla pääseda
ja maailma orjastada. Kuid viie peategelase vastuaktsioon hoiab selle
juhtumise seekord ära – ent mis järgnevates raamatutes juhtuda
võib, kes teab. Midagi nagu võiks... juhtuda; kuigi fantasy-seeria
miskist ideaalsest maailmast oleks päris värskendav ja meeleolukas,
aitab valust ja vägivallast!
Autori loodud
maailm on selline idamaine ja eks seal ole tähtsal kohal muslimlik
usk ja traditsioonid; iseasi muidugi, kui põhjalikult tuleb
religiooni võtta, ka sellega on peategelastel probleeme. Ja noh, kui
tegemist sellise keskaegse eluoluga, eks siis ole küsimusi
valitsejate võimukasutuse kohta. Et tegemist fantaasiaromaaniga,
siis tehakse siin kõiksugu võlutrikke ning tegutsevad mitmed
üleloomulike omadustega olendid. Ja need olendid pole üleüldse
heasoovlikud guulid – taga hullemaks, pimeduse jõud äratavad nüüd
ellu sellised guulid, mida saab hävitada vaid siis, kui esmalt
hävitatakse peakuri ise. Ent küsimusi tekitab, kes või mis see
peakuri üldse on. Ning kõigele lisaks on paratamatult käimas
võimumäng, kuhu omakorda ja vastutahtsi kisutakse peategelased.
Konflikti lahendus on üpris võigas ja halvaendeline. Aga et
tegemist romaanisarja esimese osaga, siis eks see ole paratamatu
tulem.
Erilist kiidulaulu
see teos esile ei kutsu, ehk autori sünnipärast sõltuvalt on see
raamat vähe usutavamalt eksootiline kui muidu sellistes maailmades
aset leidvad lood (tõsi küll, autor on siiski lääne juurtega).
Arvatavalt seda teost maakeelde ei tõlgita, ning tõepoolest,
tegemist on üsna keskpärase fantasyga (huvitav, kas ma just ei
öelnud seda?). Tegelased on vajalikul määral kangelaslikud,
haavatavad ja erinevate probleemidega. On kerget huumorit, nõrka
armusädet, mõndagi õõvastavat jne. Noh, tavaline värk.
“Well, whatever its source, it is the strangest blood I have ever seen. Full of life and lifeless. All of the eight elements are here, but they are... negated somehow. Sand and lightning, water and wind, wood and metal, orange fire and blue fire! How could they all be in one drop of blood, and yet not be there?” (lk 181)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar