27 märts, 2014

Stanislaw Lem – Pirxi jutustus (Horisont 11/1968)

Üsna humoorikas lugu ühest kogenud navigaatorist, kes jätab avalikkusele teatamata tundmatust omasoodu triivivast kosmoselaevast, millega Pirxi laev oleks peaaegu kokku põrkunud. Aga see tundmatu oli võimas, ja veel millise ehitusega, kes teab, kust pärineda võis, ehk isegi miljardeid aastaid vana! Miks Pirx sellest rääkida ei saanud? Sest navigaatori juhitud prahilaev sõitis energia kokkuhoiu tõttu keelatud kursil. Ja sõiduk ise tehniliselt täiesti praak. Ja laeva meeskond.... need olid üleüldse mumpsis, purjus või kosmoselendudeks kõlbmatu ettevalmistusega. Kõik, mis sai valesti minna, valesti ka läks. Aga jah, lugu ise on päris lõbus, kõik need koomilised juhtumid laevas ja probleemid asjatundmatu meeskonnaga.

“Mõtlesin tihti, kuidas ma ta kord läbi kolgin, kui Maale saame – tee peal ei võinud ma niisugust asja lubada ja üldse – kuidas sa joobnut lööd? Alkoholita oli ta nagu tavaline rott, hall, tusane, pesemata. Tal oli komme lõunalauas sõimata valitud isikuid kõige ropumate sõnadega – morses. Ta muudkui koputas morsekoodis vastu lauda ja paar korda pidi peaaegu kakluseks minema, sest kõik said aru, tema aga kinnitas vastu seina surutult, et see on lihtsalt tõmblus. Närvidest. Et see tuleb iseenesest. Käskisin tal hoida kätt süles – siis ta koputas jalaga või kahvliga – omaette oli ta suur asjatundja.” (lk 48)


Netist on võimalik lugeda kogu teksti.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar