08 mai, 2014

Eha Lättemäe – Oma sammude varjust (1968)

Laits eräni ütsindä.
Kennigi es kuule temä ikku.
Üü ütel: Magada,
magada om paremp kui ärgätä.

Midägi peäb olema pääle une ja surma.
(lk 28)

Eesti naine. Puhas raud.

MU KÄED
on suured ja punakad,
soonilised ja rakkus,
kõvaks muutunud hangu ja reha varrest,
parkunud kartulivõtust ja umbrohukitkumisest.
Nad lõhnavad äsjalüpstud piima,
kuivava heina ja küpse vilja,
väetise ja mulla järgi.

Siin nad on -
valmis aitama ja ehitama,
hellima last
ja hoidma püssi,

kui on tarvis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar