Ville Sihanouk – Hiiu saare lõunarand - Endli ots. Pildikesi külaelust (2013)

 Rahvalik loraromaan Hiiumaa kummalisest külaelust, mid on siis kaunistatud üsna grotesksete hetkedega. On Konstaabel, kes on konstaabliks seepärast, et ametivorm läheb talle selga, muidu tegemist padujoomariga. On Pastor, kes äritseb eesti pervertidele Jaapanist toodud kasutatud naistepesu. On vanadekodu juhataja ja endine vallavanem, kelle tegusid on vähe piinlik kokku võtta. On linnavurled, kes püüavad külarahvast hedonismi tõmmata. On kõiksugu puskariajajaid, kes enamikku külast auru all hoiavad jne jne. On rahutud naised. Ja siis on Endel, kes on moodsamalt öeldes trikster, seab ümber taevaisa loodut, külanaiste rõõm ja külameeste semu. Ei saa öelda, et värvikas tegelaskond, pigem tinaselt purjus laaberdajad jauravad ja sooritavad nö mehetegusid. Eks see mingil moel ole naljakas, aga mõne aja jooksul muundub see tekst miskiks ühtlaseks podinaks.

Autor ehk sooviski luua sellist punn-põhjas-rahvalikku-teksti, kus nalja jaguks ikka igale leheküljele ning ninanipsu saaksid nii karused matsid kui libedad vurled ja üldse tänapäeva veidrused ja mahhineerimised. Lisaks ka nö üleloomulik element – Napoleon ja peata tisler; või ka kriminaalne küljeke (no täpsemini mõrvarlik, majanduskriminaalset tehakse seal küllaga). Kas ja kui palju see kohalike oludega seostub, ei oska öelda, tundub küll, et autor on keeranud ikka päris üle võlli. Eks jutustuse ülesehitus vähe segane ole, see Endel on kui kandev jõud ja teiste tegelaste lood jäävad vähe auklikuks. On siis lihtsalt selline hiiu huumor, vist.

“Kümmet käsku tänaseks teoloogitsemiseks hõredale sõelale jättes ei ole Pastor teinud sugugi juhuslikku otsust, vaid see teenib tema isiklikke ärihuve. Nimelt oli Pastor olude sunnil hingekarjasena teenitud aja jooksul kümnele käsule, mis nagu nüüd selgus, olid hoopis keelud, omapoolse asenduse leidnud; Pastoril oli lausa paberile pandud üle saja käsu, mis julgustaksid inimesi sooritama hulka säärast, millele nood oma fantaasiavaesuses ise ei tulnud, üldarvamuse kohaselt seega mõndagi patuhõngulist. Samas olid suurem osa Pastori käskudest soovitusliku loomuga, need olid pigem juhised; iseenesestki mõista käsitlesid pea pooled neist kasutatud aluspesu poolt avatavaid piiramatuid võimalusi mõistlikuks meelelahutuseks.” (lk 72)