See õhuke raamat on võrdlemisi halb
jutustus või kirjanduslik toode. Tegemist siis ehk absurdikastmes
mõistulooga (kui tahad proovida kirjutamist, siis see vast üks
kindlamaid viise selleks), kus muuhulgas saavad vastu pead
erastamised-ärastamised, sundüürnike tekitamine ja kooseluseadus.
Riik pole meie oma, see on riigipöörajate ja välismaalaste oma. Ja
need riigipöörajad-valitsejad olid võimul juba (eelmise)
okupatsiooni ajal. Teisitimõtlejad (ehk õigestimõtlejad?)
sunnitakse nüüd vaikima kasvõi surmaga ähvardades.
Jant käib ühtlasi riikliku lotomängu
ümber, mille puhul peategelane (ehk Lotomängija) avastab, et
numbreid võltsitakse. Peale politseile kaebamist hakatakse ta järele
nuhkima ja Lotomängija peab üldse välismaale põgenema. Ja kui ta
ikkagi kodumaale naaseb, püütakse teda kõrvaldada atentaadiga.
Jne. Lõpuks selgub, et see kõik võis olla hoopiski unenägu.
Nagu algul öeldud, pole tekst
kirjanduslikult just õnnestunud, rääkimata sisust, mis mõjub üsna
lapsikult. Vahel on tõesti vaja, et enne teksti trükikotta saatmist
loeks keegi teine inimene selle teksti kriitiliselt üle ja osutaks
võimalikele ebakohtadele, mis autori silmis võivad tunduda vaimuka
ja teravmeelse ja tabavana jms (sest ta on ometi selle ise välja
mõtelnud!), ent ei pruugi iga kord teps mitte nii olla. Kuigi jah –
see on autori õigus oma teksti just sellisena esitleda, nagu tema
tahab, lugeja asi on sellega kaasa minna või mitte. Eks muidugi on
võimalik, et mul puudub vajalik huumorimeel ja olen ühtlasi riigi
poolt ajupestud jne, ning seepärast ei taba selle raamatu vahedat
sära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar