Lugu Kuul tööstuse rajamisest, kuidas see Kuu peal toimida võiks ja millised tingimused seal elamiseks-töötamiseks valitseks. Meeste suur arvuline ülekaal ja füüsilised ohud, mis seal taevas elades kaasneksid. Kuu on salakaval ja halastamatu! Aga nii põnev ja kasumlik ka.
Loo kangelanna on Brasiiliast pärit Corta, vabameelne ja raudse tahtega kaevandusharidusega naine, kes jääb igas olukorras pinnale (mis otseses tähenduses pole Kuul kõige tervislikum) ja kes ei kõhkle meestemaailmaga rinda pistmast (või mehi seksuaalselt tarvitamast). Corta on pärit lihtsatest oludest ja nüüd Kuul leiab ta, et siin on tema koht eneseteostuseks, selle uue maailma vägevate hulka tõusta. Kui Kuul on nö neli Draakonit, siis tema tahab saada viiendaks Draakoniks, kasutades ära üht senikasutamata võimalust Kuul vajaliku tööstuse arendamiseks.
“In the year and a half we had been on the moon, our small world has changed. Things move fast on the moon. Energy and raw materials are cheap, human genius plentiful. Ambition boundless. Four companies had emerged as major economic forces: four families. The Australian Mackenzies were the longest established. They had been joined by the Asamoahs, whose company Aka monopolised food and living space. The Russian Vorontsovs finally moved their operations off Earth entirely and ran the cycler, the moonloop, the bus service and the emergent rail network. Most recent to amalgamate were the Suns, who had defied the representatives of the People's Republic on the LDC board and ran the information infrastructure. Four companies: Four Dragons. That was what they called themselves. The Four Dragons of the Moon.” (lk 82)
Tegelikult on see ühtlasi lugu kahe naise lähedasest sõprusest – Corta, kes jääb Kuule, ning Achi, kes naaseb Maale enne luude atrofeerumist. Eks autoril kulub palju auru kirjeldamaks (peale selle, kui bad ass Corta on), milline Metsik Lääs see Kuu tööstuslik vallutamine on ja miks see elu seal nii keeruline on (kohv on kullast kallim!). (Võiks ka omapoolselt edasi mõelda, et millise hoolimatusega seda Kuud töödeldakse ja milline kuumaastik hiljem päranduseks jääb.) Karm maailm tugevatele inimestele, vabameelsus on alati kasuks.
“After two years on the moon human bone structure atrophies to a point where return to Earth gravity is almost certainly fatal. The medics drop it almost incidentally into your initial assessment. It can take days – weeks – for its ripples to touch your life. Then you feel your bones crumbling away, flake by flake, inside your body. And there's not a thing you can do about it. What it means is there is a calcium clock ticking inside your body, counting down to Moon Day. The day you decide: do I stay or do I go?” (lk 70)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar