Jim Ring – Tormijooks Kotkapesale. Hitleri sõda Alpides (2015)

Ülevaade siis sellest, mis toimus Teise maailmasõja ajal Kesk-Euroopas – luubi all on Šveits, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Jugoslaavia ja Austria ning kuidas sellesse sekkusid britid ja ameeriklased. Ehk siis, mis toimus Alpides ja selle ümbruses – suuremates tõlkekäsitlustes pole sellele piirkonnale suuremat tähelepanu osutatud, mistõttu on siinne vaatenurk mõneti värskendav lähenemine Teisele maailmasõjale (siiski pole tegemist paduajaloolise teosega).

Ehk siis, mida tegi Šveits, et end neutraalsena hoida (nagu see on õnnestunud nii Esimeses maailmasõjas kui varemgi)? Näitas valmisolekut vastuhakuks Saksamaale ja Itaaliale. Pesi natside raha. Oli diplomaatiliseks vahendajaks kõigile sõjas osalejate vahel ning mingil moel aitas Punast Risti sõjavangide kohtlemise jälgimisel (seda küll mitte idarinde osas). Niisamuti tööstustoodang, mida Saksa sõjavägi vajas. Ja muidugi kõiksugu luureoperatsioonid, mida suurriigid üksteise kallal sooritasid ja mida Šveitsi võimud oma territooriumil hoolega jälgisid. Ühesõnaga, selline riik, mille toimimine oli rohkem või vähem kasulik kõigile sõdivatele riikidele – ja mille maa-alade okupeerimisest mõlgutasid mõtteid nii naabrid kui Nõukogude Liit.

“Ometi oli Euroopa ristteel asuv ning Prantsusmaa, Saksamaa, Austria ja Itaaliaga ühiseid piire omav Alpi vabariik see telg, mille ümber Euroopa tiirles. Mis kõige tähtsam, see lõikas Põhja-Euroopa riigid ära Vahemerest, lahutas Prantsusmaa Austriast ja Doonau vesikonnast ning Saksamaa oma teljepartnerist Itaaliast. Ajal, mil kiirteed olid alles lapsekingades, kujutasid Šveitsi Alpide raudteetunnelid – eeskätt ligi 20-kilomeetrine Simplon ja 15-kilomeetrin St. Gotthard – endast Kesk-Euroopa tuiksooni. Kus Alpid jaotasid, seal tunnelid liitsid, luues Kesk-Euroopa riikidele vahele ühendusteid.” (lk 42)

Raamatus on juttu ka sellest, mis toimus okupeeritud Prantsusmaa mägisemal poolel, mis juhtus Põhja-Itaalias või Saksamaa aladel. Kuidas kohalikud vastupanuvõitlejad jändasid natsidega või milline kohtlemine ootas juute. Miks sõja lõpukuudel Alpid liitlastes sellist õudu tekitasid, et jätsid Berliini vallutamise tagaplaanile. Paratamatult jääb püsima huvi, et kas eesti keeles võiks ilmuda mõnd suuremat käsitlust sellest, mis õieti juhtus sõjaaegses Prantsusmaal ja Jugoslaavias, või oleks see liialt ebadelikaatne nende praeguste riikide suhtes.

Ega teose 350 lk saagi anda põhjalikku käsitlust Alpide ja sellega piirnevate alade sõjaaegsetest sündmustest, aga eks mingi ülevaate saab ikka. Raamatu pealkiri on vähe sensatsiooniline, ent eks selliseid raamatuid tahetaksegi müüa.