08 aprill, 2015

Terry Pratchett, Stephen Baxter – Pikkmarss (2015)


Raamatusari on jõudnud kolmanda osani (varem ilmunud “Pikkmaa” ja “Pikksõda”) ja küllap võiks Baxteri sulest neljandatki oodata – eks omamoodi küsitav ole, kui palju oli Pratchett seotud selle raamatu kirjutamisega (muidugi, omaette küsimus ka selles, miks ma arvan, et Pratchettist polnud selliste SF-visioonide elluviijat). Niisamuti huvitav, et kaks briti autorit kirjutavad maailmast, mis on niivõrd ameerikakeskne.

Siin raamatus kolm tegevusliini: Pikkmaa edasiavastamine (Maggie juhitav ekspeditsioon jõuab tervelt 250 miljoni Pikkmaa kaugusele), Pikkmarsi avastamine (kolm miljonit marssi, enne kui Sally isa leiab selle, mida otsis) ja nö Pikkinimesed (ehk siis superintelligentne inimrass, mis arenenud Pikkmaa tingimustes).

Pikkmaa erinevad maailmad ja nende võimalikud arengustsenaariumid on päris huvitavad ja aegajalt pöörase fantaasiaga vürtsitatud. Pikkmarsi osa läheb veelgi ulmelisemaks – millised võinuks olla Marsi arengud, ning need harvd marsid, kus leidub elutegevust kui sellist; ja lõpuks see taevalift, mida Sally isa otsis, mille abil saaks inimkonna järgmist hüpet edasi valmistada. Nagu öeldud, lähevad Pikkmarsi peatükid kuidagi... liialt ulmeliseks; Pikkmaa idee veelkordne ja äärmuslikum lüpsmine, mis hakkab vähe kujutlusvõimele vastu.

Ja siis Pikkinimesed ehk need Järgmised – inimestest põlvnevad ning eellastest kordi ja kordi intelligentsemad noored, kelle tegude motiivid võivad tunduda inimestele (ehk “tuhmidele”) vägagi kahtlased ja diktaatorlikud. Ühesõnaga, inimestele tekib mõte enda turvalisuse huvides need Järgmised inimkonnast eraldada või ka viimase abinõuna nad üldse hävitada. See hirm Järgmiste ees (ja samas ka Järgmiste endi teod) ei tõota just head.

Ühesõnaga, raamatu lõppedes jäi mitmeid intriige, mida võiks edasi ekspluateerida – kas ja kes võiks Pikkmarsi taevalifti kasutada ning mis õigupoolest saab Järgmiste ja inimeste suhtest. Baxteril annab siin küllaga nokitseda, ehk on nüüdseks see raamatusari küllalt sisse töötatud ka lugejatele, kes muidu Baxteri teoseid ei loe. Sest tõepoolest, tegemist on teosega, mis pole kirjutatud umbkuivas ulmekeeles, see on loetav.

reaktor

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar