Myke Cole – Weapons in the Earth (Operation Arcana, 2015)

Kogumiku tüütuim lugu on siin ühtlasi kõige pikem tekst – juba esimestest lehekülgedest peale ootad, et võiks nagu minna huvitavamaks, aga ei, jätkub see üldine joru. Kusjuures tuleb ausalt tunnistada, et iseenesest pole tekst halb ega labane või totter; lihtsalt ei hakka minu puhul tööle ja kõik. On ports härjapõlvlasi (“goblin”?), kes on langenud teiste härjapõlvlaste kätte vangi. Sitt olukord, vangistatuid piinatakse ja neilt uuritakse, kus peituvad nende hõimlased. Vangidel on ühtlasi kaasas kariloomad, kelle eest nad peavad hoolitsema – nomaadide värk, kui pole kariloomi, pole neil härjapõlvlastelgi pikka pidu.

Eks siis kuhjuvad draama ja probleemid, ühtlasi tahab üks kariloom poegida, aga sellistes oludes... ootaks loomabeebit hukk. Ja see oleks neile nomaadidele ennekuulmatu. Lõpuks saavad vangistajad selle, mida tahavad, ning vangidel on hõimu saatuse pärast vesi ahjus. Jne. Nagu intervjuust selgub, oli autori plaan kirjutada militaarse konflikti mõjudest nö tsiviilelanikkonnale.