Vägagi ameerikakeskne põnevik, nimelt
on siin jutus olukord, kus Ühendriigid on totaalse rünnaku all,
kindlaks tegemata päritoluga droonid tiirutavad tihedalt taevas ja
pommitavad kõike, mil on kõrgtehnoloogilised kiibid-jubinad küljes.
Tulemuseks siis see, et kogu moodne tehnoloogia on märklauaks, ning
kuna inimesedki on kiibistatud...
Lugu on sellest, kuidas sõjaväelaste
grupp on varjunud ühes metsatalus. Mehed-naised on minema visanud
kogu oma erivarustuse, sest need on spetstehnoloogiat täis ja
niimoodi vägagi rasvaselt droonide sihikul. Niisamuti on nad
üksteiselt naha alt välja lõiganud kiibid, millega muidu
juhtimiskeskusest neid eriväelasi jälgiti. Sest nende meeste-naiste
puhul on tegelikult tegemist salateenistuse agentidega, kelle
ülesandeks on kaitsta Ameerika presidenti. See objekt ongi maja
teisel korrusel haigevoodis ehk hinge vaakumas ning eriväelastel on
suur mure, et mida presidendiga peale hakata, kuhu liikuda ja kuidas
seda teha, kas need droonid võivad neid jahtida nii, et otsitakse
näiteks kehatemperatuuri järgi üles jne. Ühel hetkel avastab
eriväelaste juht kohaliku teedeatlase ja nad suudavad viimaks
lokaliseerida oma asupaiga (harjumatu, kui GPS ei tööta), ning
nende läheduses peaks olema üks salajane eriolukordade baas...
Kuidas sinna saada?
Noh, igal juhul ootavad ees veel mõned
üllatused jne. Nagu öeldud, selline ameerikakeskne värk. Et
droonid võivad olla Põhja-Korea või Iraani päritoluga, kõiksugu
ameerikalikud traditsioonid ja muidugi enamasti heroilised
eriväelased (või siis Salateenistuse ihukaitsjad?), kel oma
kohustus täita – kaitsta presidenti, ükskõik millist jama see
mees võis olla ka põhjustanud (et noh... maailmarahu kõigutaja või
nii). Eks tekst on actionile pühendatud, kirjanduslikus mõttes
üpris šabloonne tekst põnevikest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar