Nagu
ikka, jääb antoloogia viimaseks looks midagi sellist, mida mingil
põhjusel pole tahtnud või viitsinud lugeda. Ja nagu ikka, kui
viimaks selle teksti käsile võtad, siis ka lihtsalt selle
eesmärgiga, et enamvähem kiirelt läbi närida, et saaks lõpuks
raamatu riiulisse panna. Nii ka seekord.
Lugu
osutub üsna tüütuks tekstiks – läbi erinevate juhtumiste
moodustub seltskond, mis vägeva nõia ülesandel peab minema
salapärastesse maa-alustesse kooobastesse... ja seal seina ära
värvima. Misjärel siis peaks midagi juhtuma. Seltskond on värvikas,
teekonnal sihtmärgini juhtub nii mõndagi, neist tähtsusetuim pole
ühe üleloomuliku olendi tungiv hoiatus, et nende kavatsetava teo
täideviimine tooks kaasa maailmalõpu. Mehed rühivad edasi ning
koobastes näevad viimaks...
Et
siis selline quest. Hoolikalt ja värvikalt kirjutatud. Mitmekesised
tegelaskujud, küll on siin kelm (Cugel the Clever, kes olevat
jututsükli peameheks, siin küll üsna kõrvaltegelane) ja meistrid
ja mõõgavõitleja, viimases hädas moodustub neist meeskond jne.
Aga nagu öeldud, antoloogia viimane lugu ja kuidagi erilist näppu
ei torka, siis väga kiindunud süvenemist pakutavasse just pole. Mis
pole muidugi mingi vabandus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar