20 veebruar, 2016

Robert Silverberg – The Affair (The Year's Best Science Fiction 2, 1985)

Chris on küllaltki edukas pintsaklipslane. Ta on abielus ja kahe tütre isa. Chris on niisamuti telepaat, kes otsib hingesugulast – kuid vaimsetel lainepikkustel on kuulda vaid segaste telepaatide vaimselt häiritud kõne või üldse arusaamatut möginat. Mis seal ikka, Chris armastab oma naist ja vahel ärireisidega kaasnevat mõnd üheöösuhet.

Aga korraga tabab mees telepaatilisel lainepikkusel surfates... Laureli. Nende vahel tekib otsekohe klapp, tõelised hingesugulased, nad saavad rääkida kõigest, mõistavad üksteist; mõne aja pärast hakkavad nad koguni telepaatiliselt üksteist orgasmi viima – naine saadab kujutluse, kuidas ookean meest hellitab, mees omakorda saadab naisele seksika mao, kes Laureli keha hellitab ja penetreerib. Külluslik seks tekitab vajaduse enamaks – et nad reaalselt kohtuks. Kuid naine keeldub sellest, sest telepaadid ei suuda üksteise lähedust taluda, energiad lähevad krussi ja siis pole võimalik suhelda (naisel on selline kogemus varasemast). Poolteist aastat nad harrastavad seda telepaatilist salasuhet, kuni viimaks nad ei suuda vastu panna patu lihaksaamisele ja nad otsustavad kohtuda. Kuid sellega kaasneb üks tingimus.

Et selline kirglik armulugu. Kui lugedes selgus, et tegemist on telepaatidega, oli pisike pettumus, aga samas ei peagi olema tegemist ufokate või muu sellise värgiga. Kumbki tegelane elab oma abielu ja teostab end töö kaudu, neil pole otsest soovi tavaelust loobuda, nad tahavad vaid kogeda seda vapustavat ühinemist – muidugi, ka telepaatiline seks pole just unelm, tahaks ka elavat keha ja teise sooja hingeõhku jms. Ent, sellega kaasneb probleem. Lugu algselt ilmunud Playboys, sellest siis vast... meelam toon.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar