1840. aastasse paigutuv aurupunklugu,
kus (eksperimentaal)õhupallilendur Parkes palgatakse huvitavale
tööle – viia lord Gainsley ja ta kaaslane õhupalliga kõrgemale
kui kaks miili (tol ajal on piiriks viis miili, sellest kõrgemal
erivarustuseta inimene sureb). Lord Gainsley kaaslaseks osutub
kummaline naine, kes on leitud Himaalaja kõrgmäestikust; üleni
karvane ja kolme rinnaga ja üdini apaatne. Kui Parkes on lubanud oma
uue tööandja saladusi pidada, selgub Gainsley plaan viia „naine“
(ehk libarebane, nagu lord teda kutsub) nii kõrgele kui võimalik,
et see salapärane olend hakkaks nö kõrgmäestiku tingimustes
rääkima oma saladustest (sest apaatsus on põhjustatud liigrikkast
hapnikust). Toimub esimene reis ja tõepoolest, karvane olend elustub
üha kõrgematesse õhukihtidesse tõustes... ja on märke
erakordsest intelligentsist (kuigi ei paista olevat suuteline
rääkimiseks). Et Parkes on leiutanud baromeetri õhupallireisidel
kasutamiseks, osutab naine sellel kaheksandale miilile – aga see on
teadagi väljaspool inimvõimete piire.
Kuid Parkes pole mingi naljamees, tal
on plaan luua algeline hapnikuaparaat, et tõusta viie miilini, või
kõrgemalegi. Lord Gainsley on valmis tingimusteta tasuma kõik
kulud. Parkesile tundub asi natuke mäda... ja ühel päeval astub
talle kõrtsis ligi mees, kes räägib leiutajale Gainsley
varasematest õhupallieksperimentidest ning nende sooritajate
salapärastest surmadest; samuti selle libarebasega tegemistest –
lordil on midagi kurikavalat käsil ja Parkesi ennastki ootab peale
ülesande täitmist mahanottimine. Lugu läheb edasi... ja muutub
õige grandioosseks.
Tekst, milles on ühendatud aurupunk ja
ajalugu ja võõrrassid. Küllaltki seikluslik teaduslik fantastika,
omal moel ühtviisi klassikalise ja värske maiguga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar