Lugu tuleviku meelelahutusmaailmast.
Planeedilt planeedile saadetakse naist, kelle reisielamused
salvestatakse, toimetatakse ja seejärel müüakse huvilistele –
tegemist on peamiselt kohtadega, kuhu tavainimene suurt ei satu,
liiga veider või metsik või kallis või kauge jms. Need reisivideod
on vägagi elutruud, võimalus haista ja tunda ja kuulda, kogeda
seda, mida see naine nö kohapeal tundis; selles
meelelahutustööstuses on need ühed edukamad tooted. Üheks edu
põhjuseks kahtlemata see, et naise emotsioonid on alati nii
ehedad... mis saavutatakse sellega, et peale igat missiooni pühitakse
naise mälu viimastest mälestustest puhtaks – ja nii on alati kõik
uus ja huvitav ja erakordne. Naisega käivad kaasas ihukaitsjad, keda
muidu reisivideotes näha pole, aga kel on omad huvid, muuhulgas
kogeda videote taasvahendusel naise pea narkootiliselt mõjuvaid
aistinguid, see on parem kui reaalsus.
Et siis selline tulevikunägemus,
virtuaalne reaalsus on parem kui reaalsus, selle saamiseks peavad
vaeva nägema nii tootjad kui tarbijad. On ka muidugi see naine,
kelle abil naudinguid luuakse... aga õnneks saab tema vajadused üsna
minimaalseks keerata, mälu puhtaks pühkimine on kasulik nii
tootjafirmale kui ihukaitsjatele. Autor loob algul justkui mulje,
nagu... olukorda saaks parandada, aga...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar