Dramaatiline lugu kolonistidest, kes on
püüdnud pea kaks aastakümmet end sisse seada uuel planeedil... aga
see on raske ja pikas perspektiivis paistab, et omapäi nad siin
vastu ei pea. Kolonistid on pärit planeedile, mis on läinud väga
tehnoks kätte ehk sealsed inimesed on kaotamas oma inimeseks olemist
tehnika võimalustele. Seega sealt pagenud inimesed on justkui eriti
vanakooli kolonistid.
Igal juhul, koloniseeritav planeet on
täis erinevaid kiskjalikke eluvorme (nt inimsuurused „kassid“,
kellele mekib inimliha kenasti, või koerlaste sarnased murdjad jne),
ka botaanilised eluvormid pole kõige inimsõbralikumad. Iga aastaga
saab üha selgemaks, et inimeste tulevik siin läheb hapumaks – kui
just ei leita kodustamiseks mõnd kohalikku liiki. Ja noh,
peategelase arvates sobiksid selliseks kodustamiseks hebrad (mingil
moel meenutavad hobuseid), kes üsna organiseeritult ja edukalt
suudavad toime tulla kiskjate rünnakutega. Ainult et... hebrad
tunduvad olevat vähem sama arukad kui inimesed, kuidas siis
kodustada... ohtu seadmata kasvõi seda, et loomad üldse inimasula
naabrusest ei põgeneks? Nagu ikka, ei lähe asjad nii nagu
plaanitud, kuid viimaks terendab ikkagi mingisugune lahendus.
Selline vähe klassikaline ulmelugu –
koloniseeritakse võimalikult maa-sarnast planeeti, on lihtsalt teine
võrratult ohtlikum. Seiklused ja õpetlik iva, õudus ja lootused.
Pole tekst, mis taju avardaks või katarsist pakuks, küll aga
sobilik niisama meelelahutuseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar