Maiuspala tõsise ja samas mängulise
proosa austajatele, ehk lugusid Nõukogude Liidu süngematest
aegadest. Revolutsionäärid, pätid, vangilaagrid,
eeluurimisisolaatorid, potjomkinlus (erandiks üks osa keskaegsest
Prantsusmaast).
Raamatu vast parim osa on nimilugu, mis
annab ülevaate ühe juudi revolutsionääri kujunemisest,
tegemistest ja langusest; õige käänuline ja vihane elutee.
Seiklused tsaari-Venemaal ja Euroopas, vanglad ja põgenemised ja
pommipanekud ja artiklid, Vene kodusõda ja seejärel komissarina
möllamine – kuni viimaks peetakse vajalikuks ta reeturiks
tembeldada. Ent peategelane on sellise revolutsioonilise karastusega,
et peksust ja ähvardustest hoolimata ei taha oma head nime rikkuda
fabritseeritud tunnistuse omaksvõtmisega. Süsteemitruu uurija leiab
viimaks... õige jõhkra viisi vangi kindlameelsuse murdmiseks. Kuid
sellega lugu ei piirdu, karistussüsteem järab revolutsionääri
edasi.
Et selline üpris masendav raamat (või
õigemini autori määratluse järgi romaan). Vähemalt pole see
esitatud pseudorealistlikus hala-vormis, autor tegeleb jõudumööda
lugejate ootustega mängimisega. Nojah, samas on endal mingil määral
kopp ees poliitika- ja ajaloomaigulisest proosast, seega rohkem ei
jaksa kaasa mõelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar