22 september, 2016

Holly Black – The Aarne-Thompson Classification Revue (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 5, 2011)




YA lugu libahundineiu kapist välja tulekust. Nadia elab üksildast libahundi elu, töötab ettekandjana, igavuse peletamiseks osaleb näidendiproovides; liigsete libaprobleemide puhul liigub järgmisse linna ja identiteedi juurde. Käesolevas linnas on tal ka poiss-sõber, kes õpib isa eeskujul hambaarstiks ning vabal ajal jutustab neiule hambaarstide erinevatest väljakutsetest. Nadia mõtleb, millal nende suhe otsa leiab, millal ta võiks soovida noormeest järada.


Ühel järjekordsel prooviesinemisel valitakse aga Nadia osalema muusikalis (mille nimi on käesoleva loo pealkirjaks). Nadia seda just ei soovinud... aga samas on huvitav ka. Muusikalis on rollid mitmetele folkloorsetele olenditele, ja eks muud osatäitjad paistavad kah... kahtlased. Nadia arvates on ta täielik käkk ja ei oska üleüldse näidelda, aga siiski ei saadeta teda trupist minema, hoopis julgustatakse olema tema ise – neiu ei usu, et keegi sooviks näha tema tõelist mina. Veel hullem, muusikali esietendus on samal ajal tema järjekordse libahundiks moondumisega. Ühesõnaga, Nadial on mitmeid probleeme – näiteks kuidas esietendus läbi elada ilma elajaks moondumata? Igal juhul, lõpp hea, kõik hea.

Natuke keeruline oleks öelda, et tekst oleks just... eripärane, pigem selline meelelahutuslik YA värk, libahunt ja tema mured. Aarne-Thompsoni muinasjututüübid on asi, millega olen mõelnud tutvuda – mõelda vaid, ongi olemas selline register, millele on võimalik taandada kõiksugu narratiivid. Kuid nojah, senini pole selle uurimiseni jõudnud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar