Südamlikud õnnesoovid (1993)

Pärnus välja antud trükis on eelkõige pühendatud 50. juubelile, aga leiab õnneks muudki. Siin toodud õnnitlusluuletused on minu jaoks vähe ekstreemsed… või pisut jaburad… või muidu… vaimustavad. Ja kas nüüd just õnnitletavat rõõmustavad. Ning alkoholimõtted… nojah.

Tundmatu kommenteerija mainis, et lk 23 ilmunud õnnitlus on Aleksander Suumani töö. Võimalik, siinses raamatus pole ühegi luuletuse autorit märgitud.

Ole õunapuuõite valgus,

ole kastaniküünalde sära,

ole sireliõite kohev sülem,

ole Eestimaa tujukas ilm,

ole eht!

(lk 11)

Soovime õnne ja surume käppa,

Sul aeg ühe aasta ära veel näppas.

Olgu Sul aastaid

veel edasi särada,

aega Sul küllalt

veel elupuud järada.

(lk 15)

Olgu sõnad

lihtsad ja soojad

Sinule tänase

õnne toojad.

Südamesse jääb neid veel ja veel,

õlledest palju soojemad on need.

(lk 18)

Kallis aeg, ära ometi tõtta,

hea on olla noorusmaal.

Aja käest tagasi võtta,

me parimaid aastaid ei saa.

(lk 21)

Aastad veerevad kui autorattad –

aina on neil kilomeetreid katta.

Ühed jäävad vaevu selja taha:

uued laotuvad su ette maha.

Ja sa sõidad, sõidad, sõidad, aina sõidad.

(lk 22)

Ei ole õige öelda, et inimesed

tulevad ja lähevad.

On inimesi,

kes tulevad

ja kunagi ei lähe.

Nad on sooja hommiku sarnased.

(lk 23)

Mu laps,

kui Sa praegu veerid

neid mu ridu,

tea, kõigest tähtsam,

see on: rõõmus meel.

(lk 25)

Enam ei kiiguta hällis Sind ema,

laulu ei laula uinaku eel.

(lk 28)

Sinu auks ma tõstan klaasi,

Sinu terviseks ma joon,

elulättelt ühe roosi

Sulle kingituseks toon.

(lk 29)

Ära armastamast väsi.

Ära väsi laulu loomast

hommikute ilust.

Ära unustada püüa

lapsepõlve māja.

Ära metsa sisse hüüa

kui ei vasta kaja.

Ära muutu enneaegu

halliks kiviks,

kuhu raiutud

Su sünniaeg ja nimi.

(lk 32)