Taastutvus Fitzi ja Herewardiga (eelmine kord “Swords & Dark Magic” antoloogias), kes seekord osutuvad õige tähtsateks tegelasteks (või lihtsalt praegu ei mäletanud, et tegelt niisugused tegelinskid on, kes peavad suisa maailmakorda õigeks ajama) - nad peavad tagasi varastama miniatuursed jumalakujud, mis on sellises olukorras… et hakkavad vägagi elustuma. Ja see oleks kole situatsioon.
Oma vargusretke käigus puutuvad nad kokku nö seadusliku vargaga, noore neiuga, kellega neil on peaaegu ühine eesmärk, mistõttu nad löövad käed. Aga liiga hilja, üks jumalakujuke on juba ärganud ning omastanud endale liikumise tarbeks ühe inimorganismi (no kelle juurde vargile mindigi), ning põgeneb siis selle nahas linnast minema… katkisel galeeril, rakendades oma jumalikku jõudu selle aerujõul liikuma panemiseks. Fitz, Hereward ja varganeiu jõuavad veel laevale hüpata… ja operatsioon jätkub oma üllatustega.
Tekst pole ehk nii värske kui esmatutvus - no tead ju, et Hereward on vähe tölp inimene ja Fitz selline teravmeelne puunukk. Koos tegutsedes nende plaanid kuidagiviisi õnnestuvad, aga tõepoolest kuidagi… no vahel on seda maagiat kuidagi liialt dramaatiliselt palju. Hea küll, igati loetav lugu, aga minu jaoks polnud silmatorkavalt vaimustav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar