Selle raamatu kohta võiks öelda vana hea ulme - tuumarelvade tõttu on enamik maailmast juba mitu sajandit elamiskõlbmatu, radiatsioon põhjustab allesjäänud eluslooduses kõiksugu väärastusi, osad ellujäänud inimesed võitlevad rassipuhtuse eest - ehk siis kõiksugu mutandid tuleb hävitada. Õige inimene peab välja nägema selline nagu ta võis olla vanal ajal, enne tuumakatastroofe.
Aga radiatsioon ei põhjusta vaid füüsilisi muteerumisi, muuhulgas on osadel inimestel lõkkele löönud telepaatilised võimed. Mis on muidugi rassipuhtuse eest võitlejatele sobimatu. Loo peategelane ongi lapsena avastanud endas telepaatilise võime, ning nii on moodustunud telepaatiliste võimetega laste salajane grupp, kes üksteist toetades püüavad vältida nende hirmsa saladuse ilmsikstulekut - muidu ootaks neid halvemal juhul hukkamine või kastreerimine ja tsivilisatsioonist väljaheitmine. Aastad mööduvad ning olukord läheb noortele täiskasvanutele üha keerulisemaks, paistab, et ühel hetkel nad avastatakse - aga mida teha?
Lähebki nii, et nende grupeeringul võetakse natist kinni, peategelane koos paari kaaslasega peab põgenema saastunud äärealadele, kus ootavad ees aga kõiksugu kahe- ja neljajalgsed mutandid. Kuid… põgenikel tekib telepaatiline side välismaailmaga, kus asub telepaatiliste võimetega inimeste kogukond, ning neile lubatakse järele tulla - kui muidugi põgenikel õnnestub pääseda rassipuhtuse eest võitlevate karistussalklaste ja mutantidest metslaste käest.
Ühelt poolt on see lugu paras camp (“vana hea ulme”), teiselt poolt… noh, huvitavalt kirja pandud. Peategelased on kaitsetud igalpool - nii omade keskel, mutantide juures, ka telepaatide kogukonna esindaja on kuidagi kahtlaste mõtetega. Maailmahäving kui jumalapoolne järjekordne kaardisegamine meelepärase maailma saavutamiseks - mis muidugi suurt usku praeguse tsivilisatsiooni tulevikku ei süsti.
“Iga osa definitsioonist on sama tähtis kui teised. Kui üks laps selle raamidesse ei sobi, ei ole ta inimene ja järelikult ei ole tal hinge. Ta ei ole Jumala palge järgi tehtud, ta on imitatsioon ja sellistes on alati mõni viga. Ainult Jumal suudab luua täiuslikkust. Kuigi kõrvalekalded võivad meile paljuski sarnaneda, ei saa nad tegelikult inimesed olla. Nad on midagi hoopis muud.” (lk 57)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar