See olevat Konsini üheksas luulekogu, seni olen jõudnud vaid ühte lugeda. See minimalistlik kogu võiks pakkuda laulusõnu mõnele psühhedeelia või neofolgi bändile, siin on küllaga sügavust ja süngust, hillitsetud metsikust..
Valgus ja vari
saadavad meid.
Ööpimedus ootab ees.
(lk 10)
Varmalt valin ma sõnu,
mida puistata vulisevasse ojavette
kalade ette,
kes ei kuula neid eriti.
(lk 17)
postimees
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar